Kõik koolilõpetajad kitsale tööturule ei mahu

Eestiski ei olnud läinud aasta viimases kvartalis töötus vanusegrupis 55+ nii kõrge, kui see oli 16–24-aastaste seas, näitavad töötukassa arvud. Huvitav on seegi, et kui tööpuudus on suurim riigikeele mitteoskajate ridades, siis kasvab see suurima hooga just noorte seas. Miks peakski töö­andja palkama neid, kel pole teadmisi ja/või oskusi, kui vabade proffide pink on pikk. Ning töötajate motivatsioon oma töökohta hoida on ülikõrge.

Vähe sellest, ka vaenulikkus teiste vastu on suur. Ei taha me neid vett segama ajal, mil olud on niigi kitsad. Töökonkursid on üüratud ja sõnumid laadis „üha rohkem noori otsustab piiri taha jääda” rõõmustavad meid – vanu olijaid – südamepõhjani. Ketserlik muidugi, kuid kui peret ähvardab valus vaesus, on sellest suhteliselt ükskõik. Kuni Maslow’ vajaduste püramiidi alumine ots pole rahuldatud, kuni minu oma perega pole kõik korras, ei jaksata tipu poole vaadatagi. Pealegi läheb neil seal piiri taga hästi, kui nad otsustavad jääda. „Vanakeste” meelepaha on mõnevõrra õigustatud: nemad ei saa lasteaiamaksuks mõeldud summat kõhklusteta omaenda koolirahaks suunata. 

Tagasi kooli

Pole paremat aega õppimiseks kui praegu. Kõrg- ja kutsekoolid võtavad tagasi needki, kel viimase kuue-seitsme aasta jooksul on õpingud pooleli jäänud. 150 miljoni krooni euroraha eest luuakse neile, kes oma õpinguid lõpetada tahavad, tasuta õppekohad ja pole võimatu, et kõne alla tulevad stipendiumidki. Avanemas on kõikvõimalikke fonde, võetakse tarvitusele uusi meetmeid – ole vaid hakkaja, uuri ja küsi! Ilmselt ei eksi ma palju, kui oletan, et sel sügisel täituvad kohad ametikoolides suure hooga ja heades ametikoolides veelgi suurema hooga. Kindlasti nendegi arvelt, kes ülikooli ukse taha jäävad. Tasuliste kõrgkoolide arv ehk väheneb, sest masu sunnib vaagima, kellele ja mille eest maksta. Avalik-õiguslikes ülikoolides rabeletakse veelgi innukamalt riigieelarveliste kohtade pärast. Ning piiri taha õppima minejate arv on veelgi suurem, sest kui juba raha eest, siis ikka täiega.

Riik on võtnud südameasjaks vähendada koolist väljalangevust, teatas sotsiaalminister nädala alguses Brüsselist. Noored, kel puudub kvalifikatsioon, on tööturul tugev riskirühm. Paraku tõukab osa neist sinna riskirühma vanemate töötus. Kui uurida möödunud sügisel täiskasvanute gümnaasiumidesse astunute tausta, selgub, et paljud on oma paberid päevakoolist üle toonud põhjusel, et ema ja/või isa jäi töötuks. Pere vanim laps on ainus, kel on pisku eest ettekandjatööd tehes võimalik midagi koju tuua. Nemad saavad täiskasvanuks liigagi kiiresti.

Kolme kuni viie aasta pärast lõpetavad kutse- või kõrgkooli kas üüratu õppelaenuvõlaga või siis toimetulekutoetusest väsinud noored. Mõlemad püüavad tööturule siseneda tohutu jõuga – sellest sõltub, kas jäädakse ellu. On viimane aeg suurendada ka oma konkurentsivõimet, kui ei taha, et sind ürgse jõuga jalge alla tallataks.