NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Suurim vale pidavat olema statistika.
Paraku aga just sellele toetutakse ühiskonnale oluliste seisukohtade kujundamisel, otsuste tegemisel.
Nii nagu registreeritud töötus ei näita töötute arvu, ei kajasta ka statistiline töötasu elanikkonna ostuvõimet ega sissetulekuid. Üksnes osalise tööaja täisajaks tuletamisega moonutatakse tegelikkust. Rääkimata siis muudest tuletamistest.
Paljudest eestlastest on saanud sõna otseses mõttes kerjused. Nõudlus makaronidest ja nisujahust koosnevate abipakettide järgi näitab kasvutrendi.
Võigas küll, aga otsustajad naudivad endiselt ühiskonnas loodud hüvede küllust.
Paljud inimesed ühiskonnas on väga suurtes raskustes. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse suuremat kontributsiooni, vähendatakse toetusi.
Aeg oleks tunnistada, et esindajatekoja otsused ülepaisutatud riigieelarve kinnitamisel ja maksude tõstmisel on kriisi põhjustanud. Poliitiline monopoolsus on kunagised väärtushinnangud pea peale pööranud.
Põhjusi teadvustamata jäämegi ühe ja sama rehavarre otsa komistama. See vajab kõrvaldamist.
Taasiseseisvumise alguses ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule. Praegused valitud paistavad tegema kõik selleks, et kartulikoortest saaks rahvustoit.
Jaa ,jaa eesti fasismi ja kommunimi elementidega maksukasutus on põõratud ühelt poolt endise eöliidi palkadele ja uue eliidi palkadele ning väliskapitali poputamisele.
eesti oma inimesed on enamuses paaria seisundis kas töötud või siis miinimumpalgalised.
Sams võime uhkustada rahvateenijate ametiühingute ja inimsõbralike korraldajate puudumisega riigis.
Vaesus on võõrkapitali ja oamvõimu kokkumängu tulemus.
Riigis on lagas maid palju.Inimestele jagatakse ordeneid võiks teotahteslistel hoopis maad kasutuseks anda.
Enamus võimustruktuuristiliste on paariküne aastase valitsuse staaziga sammaldunud haiged võimurid.Inimeste vaesus tegelikult riiki huvitab ainult võltslubaduste andmise ajaks iga 4 aasta tagant.
Peale pukki saamist hakkab egoistlik suurepalgaline aparatsiku lagastav raiskamine jälle peal.Traditsioonid ju sellised.
Meil on nii ülbe võim ,et prognoositakse kümne aastast töötuse jätkumist ja järelikult töötud ei saa penioni koguda ning koguneb ainult vaimne pinge.
Võim on seadnud paika riigis viitsütukuga sotsiaalkriisi pommi kümne aastase tähtajaga.
••" Otsisin väikefirmasse töötajaid. Nõudeks olid erialane haridus ja varasem töökogemus. Ja tulemus? 20 CV-d, millest kümme olid õnneotsijatelt (iga aasta kaks korda kohta vahetanud, ei vastanud haridus, mõned nõudsid ka elamispinda). Kaheksa inimest tuli vestlusele, neist kolm ei vaadanud mulle vestluse ajal kordagi silma kaks küsisid otse musta palka, et ikka töötutoetus ka säiliks. Ja kaheksast viis arvasid, et alla 8000 bruto nad üldse ennast ei liiguta. Järele jäi kolm inimest. Ma ikka imestan jätkuvalt, kus meil need 100000 töötut on ?"
Vaadake nüüd milline on tüüpilise tööandja suhtumine töötutesse :
10 tööotsijat julgesid lihtsalt ja nahhalselt prouat tülitada oma cv-ga ja isegi küsida elukohta , omamata vastavat väljaõpet .Kui su kodukohas ei pakuta täpselt su erialast tööd , siis nälgi edasi ! Ja niisugune "kurjategija" , kes on 2 korda aastas töökohta vahetanud , ei tohiks üldse kuhugi kandideerida .8 olid lausa jultunud et kohale tulid ja isegi ei vaadanud silma .Omanikuproua istus terve päeva kosmeetiku juures tulutult.Huvitav , mis palka ta oma töölistele siis pakub , kui 8000 bruto palgasoov talle juba nii šokeeriv on .Ma oleks äärepealt ise juba ühel tööintervjuul sama vea teinud...Tööintervjuul tuleb ikka korralikult käituda:
"Tere hommikust , küll tiel on ilusad silmad ! Ma olen terve elu unitanud teie ettevõttes töötamisest .Ah , et eelmine kuu alustasite alles ? Sellegi poolest ! Ongi palju uusi väljakutseid .Te maksate isegi plka selle eest ? Oh ärge nüüd kulutage minu peale ,ma olen ammu juba harjutanud mitte sööma .Bussiliiklusega pole mul ka mingit muret , kui lubate ööbin siin matil te ukse taga , iga kell olen kohal kui vaja !Mul väike viga on , mul kummardamisega raskusi , aga kui te oleks nii hea ja oma jalad lauale paneks , siis saaksin neid limpsida...."
Ka mulle tundub proua "tööandja" nördimus selle üle, et töötaja tahab 8000 (bruto) palka saada, veidi kummaline.
Kui palk 8000 bruto,
siis töötaja saab 6615,54 kr. (neto) kätte.
Kuu maksed (üür, elekter, telefon, telekas, vesi ja küte) on umbes 4000 kr. või rohkem.
600 kr ~ töölkäimine (riided, sõit ja võileib)
2000 kr jääb siis üle, et nautida kultuuri, käia trennis ja spaa´s, puhkusereisidel, osta raamatuid ja sööma ju peab ka midagi.
Lapsed on sellise palga puhul täiesti välistatud.
Ja kui sul juhtub olema kodulaen, siis ei saa sa kuidagi ots-otsaga kokku.
Kas PROUA TÖÖANDJA ehk ei ajanud segi bruto ja neto palka? Äkki see PROUA pole ise kompetentne tööandjana? Ehk peaks ennast täiendama minema ja siis oskaks PROUA ka oma tööliste nõudmistele õieti ja adekvaatselt reageerida.
Ikka ja jälle ma loen kommentaariumist ahastavate tööandjate karjeid, et "keegi ei viitsi (tasuta) tööd teha". Mina küll saan aru, miks inimene ei saa miinimumpalgaga tööd vastu võtta. Praktiliselt pead ju siis töölkäimise eest peale maksma. Sellisel juhul ei oleks ka mina nõus tööd vastu võtma, pigem pikutaksin teki all ja hoiaksin energiat kokku.:-)
Kurb lugeda.
Aga huvitav, et üksikisikutena tunneme kõigile seesmiselt kaasa. See on loomulik reaktsioon ja igatpidi inimlik. Keegi ei vaidle vastu, sest see ta just ongi. Sageli pakutakse konkreetset abi annetuste ja muu sarnase näol. Kõik teavad, et seda teeb ka rikkam osa ühiskonnast. Samas - saame aru - sellest kõigest ei piisa. Oleks vaja midagi rohkemat ja süsteemsemat.
Selgub aga, et kui asja võtab natukenegi ajada erakond, siis on ta "paarialik" ja "populistlik". kes otsekui võtaks ajada "proletariaadi asja", mis on hirmsaim reetmine.
Nii ei jõua Isamaaliit iga viimse eestlaseni, kus ta ometi nagu peaks olema, iialgi.
Ideoloogia justkui ei luba seda. Ega võita.
Erakondade vahel, ülekantud tähenduses, oleks nagu tohutu suur lahmakas vaba maad, kuid samas jälgitakse kiivalt, et keegi seda ei hõivaks............................
Väga kõrk maailmavaade. Tulgu või taevast tina aga sellele tasemele me ei lasku, eks ole? Räägitakse isegi mingist kokkuleppest, ja kellestki, kes seda kokkulepet ei pea.
Ja muidugi, võiksin lisada, et kellelegi siiski see "vaba maa" antaks juhatada küll.
Kas see ei võiks nende arvates olla
Issand,
Jumal?
Tema sobiks maailmavaateliselt täiesti.
Alati on võimalus teha enda ettevõte ja anda töötajatele vääriline palk. Miks küll neid tegijaid nii vähe on ei sa aru. Alusta kohe ja anna õiglast palka ning vaesus on kadunud.
Aga mis on õiglane palk? Kuidas me teame, et ühe või teise töö eest saadav tulu on õiglane? Äkki peaks olema kuskil tabelid, et vat selle või tolle ameti eest saadav õiglane palk on vot selline ja selline? Kes selle tabeli siis paika paneks, ministeerium, ettevõtja või töövõtja?
Minu arust pole mõtet ajada mula õiglasest palgast, kui see on kontekstist välja rebitud. Algharidusega kraavikaevaja ei hakka iial saama nii palju kui kõrgharidusega arst, kuigi ta võib kraaksuda, et tal on raskem töö.
Ja õiglase palga maksmine ei tee vaesemaks. Kui palk on õiglane, on ka töötaja motiveeritud ning toodab rohkem lisaväärtusi, seega makstes õiglast palka saab ka tööandja suuremat tulu ja rikkus hoopis kasvab.
Miks halvustada mingi eluala töötajat ? Kui sul ikka on vaja kraavi , küll sa siis maksad kraavikaevajale seda , mis ta küsib .Ei taha , kaeva ise ! Inimene peab saama palka selle eest , mis ta töö tulemusel sünnib , mitte oma diplomi järgi .Jah , töötu soovi saada 8000 , taotleda elamispinda tundub nii kohutav .Huvitav miks need ettevõtjad , kui nad nii vaesed on , siis ise sõidavad eraautodega , ehitavad maju ? Neil tuleks ka siis auto ära võtta "ajutiselt" .
Miks inimesed ei hakka ise ettevõtjateks ? Sellepärast , et kõigil polnud omal ajal võimalust ärastada tootmisvahendeid ja õppida tasulises erakoolis ärijuhtimist .Iga üks saab aru , et ilma rahata ja äriliste teadmistega ei alusta mingit ettevõtlust .
Pole siin mingit halvustamist, kuid kui isik, kes on näinud 10 aastat vaeva ja omandanud kõrge profesiooniga eriala saab rohkem palka, kui kraavikaevaja, siis kas see on ebaõiglane? Küll on hea ajada kõik olude kaela, kuigi ka need on olulised, kuid ainult oludele viidates väita, et kuigi ma näed koolis ei käind, siis miks mina saan vähem kui see arst, no ma ei tea. See ei lõhna küll kuidagi õiglase palga järele.
Mina pole vaene selles mõttes, mida Sulev pakub. Mis on aga tegelikult vaesus? Kas see, et kuigi mul on soovi ja võimalusi maailma tundmaõppimiseks, siis ei saa ma seda teha sellepärast, et minu tulutase jääb kordades alla Euroopa keskmisele, ehkki minu intellektuaalne sõnum sellele foorumile kindlasti alla ei jää? Kas Eesti Vabariik tahaks kunagi saada Euroopa riigiks? Keegi pole isegi seda julgenud välja öelda, sest see ei juhtu sellel sajandil. Kui jaa (22. sajandil), siis peaks alustama oma (napi) vaimse ressursi väärtustamisest, selle asemel et jagada miljardilisi toetusi matslikele ettevõtjaile, kes lähevad seejärel Marbellasse elama.
Õiglane palk?
Eks ta ole ikka ühiskondlik kokkulepe. Tööjaotuse puhul on küsimus tööjõu vajadusest ja nende vahekorrast. Kui niiskel maal on hunnik arste ja ei ühtegi kraavikaevajat, siis võivad need arstid kõige oma kõrge haridusega kas või nälga surra. Miks peab siiski see arst mingit kõrget palka saama ainult selle pärast, et ta on kaua koolis käinud? Kogu selle kooli aja on ta olnud ühiskonna ülalpidamisel kas läbi riigi või perekonna kaudu. Järelikult on tal kohustus ühiskonna ees, kes võimaldas tal arstiks saada!
Nõuka ajal pakkus Leningradi turbiinitehase peainsener üleriigilisel nõupidamisel ühe 6 kategooria treiali eest 5 või 6 inseneri. Lihtsalt ekstra klassi spetse on vähe saada.
Eestis pole praegu vaja nii väga kõrgharidusega inimesi vaid keevitajaid. Korraliku keevitaja võib saada keskelt läbi 7 aastaga. Pole lühem kooliaeg kui arstil, või kuidas?
Hariduse kättesaadavus nõukogude ajal tekitas "mädand intelligentikeste" ületootmise, kes istusid köökides viinaklaasi taga ja nutsid kui ebaõiglaselt käitub nendega töörahva võim! Nad olid ju nii kaua õppinud, aga teha....
Mida oskasid ära teha kõik need kelamid, nugised, laarid, valgud? Mis kasu oli neist töörahval? Asjameesteks said nad kui kapital hakkas neid oma huvides ära kasutama.
Õiglane tasu on see kui tegija saab tasu kogu tema poolt tehtud töö eest. Kapitalistliku tootmise puhul läheb osa tema poolt loodud väärtusest tootmisvahendite omaniku kasumi loomiseks, mida käsutab omanik ainuisikuliselt oma huvides.
Kas mitte Prantsusmaa pole riik, kus on väga suur osa inimesi tööl riigisektoris. Mul ka sihuke tunne, et ei maksa nii paaniliselt karta neid riigiettevõtteid, kus palk riigi poolt määratud.
Ikka ja jälle tuleb sellise väite peale keegi ja ütleb, et "Riik on halb peremees". Aga miks? Tundub ju, et just riigivalitsemise juurde me valime need "kõige,kõige..." .Miks siis ikka RIIK halb peremees on?
Meie riik on nii pisike, et maailmas leidub kindlasti ettevõtteid, kus töötab rohkem inimesi kui meie tööjõuline elanikkond (~600000 inimest). Kuidas siis neid ettevõtteid suudetakse kasumlikult juhtida, meie riiki aga ei suudeta. Äkki ikka meie valitsuses ja riigikogus ei olegi nii võimekad inimesed kui nende palganumber ja lisatasud eeldavad?
Kahtlusi ja kõhklusi on ikka ja piisavalt.
Liikluskorraldus Ülemistel: Ehitustööde tõttu nõuab suvine liikluskorraldus Ülemiste ristmikul sõitjailt kannatust, tipptundidelon mõistlikum kasutada ümbersõite. (Graafika: Maret Müür)
Kirjad vaesusest
Eugen Veges
Paraku aga just sellele toetutakse ühiskonnale oluliste seisukohtade kujundamisel, otsuste tegemisel.
Nii nagu registreeritud töötus ei näita töötute arvu, ei kajasta ka statistiline töötasu elanikkonna ostuvõimet ega sissetulekuid. Üksnes osalise tööaja täisajaks tuletamisega moonutatakse tegelikkust. Rääkimata siis muudest tuletamistest.
Paljudest eestlastest on saanud sõna otseses mõttes kerjused. Nõudlus makaronidest ja nisujahust koosnevate abipakettide järgi näitab kasvutrendi.
Võigas küll, aga otsustajad naudivad endiselt ühiskonnas loodud hüvede küllust.
Paljud inimesed ühiskonnas on väga suurtes raskustes. Iga demokraatlik riik ulataks sellistes tingimustes abikäe. Eestis toimitakse vastupidi – nõutakse suuremat kontributsiooni, vähendatakse toetusi.
Aeg oleks tunnistada, et esindajatekoja otsused ülepaisutatud riigieelarve kinnitamisel ja maksude tõstmisel on kriisi põhjustanud. Poliitiline monopoolsus on kunagised väärtushinnangud pea peale pööranud.
Põhjusi teadvustamata jäämegi ühe ja sama rehavarre otsa komistama. See vajab kõrvaldamist.
Taasiseseisvumise alguses ühist kartulikoorte söömist ei võtnud keegi tõsiselt, kuid see liitis rahva, pani aluse edule. Praegused valitud paistavad tegema kõik selleks, et kartulikoortest saaks rahvustoit.
Peeter Seling
eesti oma inimesed on enamuses paaria seisundis kas töötud või siis miinimumpalgalised.
Sams võime uhkustada rahvateenijate ametiühingute ja inimsõbralike korraldajate puudumisega riigis.
Vaesus on võõrkapitali ja oamvõimu kokkumängu tulemus.
Riigis on lagas maid palju.Inimestele jagatakse ordeneid võiks teotahteslistel hoopis maad kasutuseks anda.
Enamus võimustruktuuristiliste on paariküne aastase valitsuse staaziga sammaldunud haiged võimurid.Inimeste vaesus tegelikult riiki huvitab ainult võltslubaduste andmise ajaks iga 4 aasta tagant.
Peale pukki saamist hakkab egoistlik suurepalgaline aparatsiku lagastav raiskamine jälle peal.Traditsioonid ju sellised.
Meil on nii ülbe võim ,et prognoositakse kümne aastast töötuse jätkumist ja järelikult töötud ei saa penioni koguda ning koguneb ainult vaimne pinge.
Võim on seadnud paika riigis viitsütukuga sotsiaalkriisi pommi kümne aastase tähtajaga.
Mart Mahoni
••" Otsisin väikefirmasse töötajaid. Nõudeks olid erialane haridus ja varasem töökogemus. Ja tulemus? 20 CV-d, millest kümme olid õnneotsijatelt (iga aasta kaks korda kohta vahetanud, ei vastanud haridus, mõned nõudsid ka elamispinda). Kaheksa inimest tuli vestlusele, neist kolm ei vaadanud mulle vestluse ajal kordagi silma kaks küsisid otse musta palka, et ikka töötutoetus ka säiliks. Ja kaheksast viis arvasid, et alla 8000 bruto nad üldse ennast ei liiguta. Järele jäi kolm inimest. Ma ikka imestan jätkuvalt, kus meil need 100000 töötut on ?"
Vaadake nüüd milline on tüüpilise tööandja suhtumine töötutesse :
10 tööotsijat julgesid lihtsalt ja nahhalselt prouat tülitada oma cv-ga ja isegi küsida elukohta , omamata vastavat väljaõpet .Kui su kodukohas ei pakuta täpselt su erialast tööd , siis nälgi edasi ! Ja niisugune "kurjategija" , kes on 2 korda aastas töökohta vahetanud , ei tohiks üldse kuhugi kandideerida .8 olid lausa jultunud et kohale tulid ja isegi ei vaadanud silma .Omanikuproua istus terve päeva kosmeetiku juures tulutult.Huvitav , mis palka ta oma töölistele siis pakub , kui 8000 bruto palgasoov talle juba nii šokeeriv on .Ma oleks äärepealt ise juba ühel tööintervjuul sama vea teinud...Tööintervjuul tuleb ikka korralikult käituda:
"Tere hommikust , küll tiel on ilusad silmad ! Ma olen terve elu unitanud teie ettevõttes töötamisest .Ah , et eelmine kuu alustasite alles ? Sellegi poolest ! Ongi palju uusi väljakutseid .Te maksate isegi plka selle eest ? Oh ärge nüüd kulutage minu peale ,ma olen ammu juba harjutanud mitte sööma .Bussiliiklusega pole mul ka mingit muret , kui lubate ööbin siin matil te ukse taga , iga kell olen kohal kui vaja !Mul väike viga on , mul kummardamisega raskusi , aga kui te oleks nii hea ja oma jalad lauale paneks , siis saaksin neid limpsida...."
Krista Lummo
Kui palk 8000 bruto,
siis töötaja saab 6615,54 kr. (neto) kätte.
Kuu maksed (üür, elekter, telefon, telekas, vesi ja küte) on umbes 4000 kr. või rohkem.
600 kr ~ töölkäimine (riided, sõit ja võileib)
2000 kr jääb siis üle, et nautida kultuuri, käia trennis ja spaa´s, puhkusereisidel, osta raamatuid ja sööma ju peab ka midagi.
Lapsed on sellise palga puhul täiesti välistatud.
Ja kui sul juhtub olema kodulaen, siis ei saa sa kuidagi ots-otsaga kokku.
Kas PROUA TÖÖANDJA ehk ei ajanud segi bruto ja neto palka? Äkki see PROUA pole ise kompetentne tööandjana? Ehk peaks ennast täiendama minema ja siis oskaks PROUA ka oma tööliste nõudmistele õieti ja adekvaatselt reageerida.
Ikka ja jälle ma loen kommentaariumist ahastavate tööandjate karjeid, et "keegi ei viitsi (tasuta) tööd teha". Mina küll saan aru, miks inimene ei saa miinimumpalgaga tööd vastu võtta. Praktiliselt pead ju siis töölkäimise eest peale maksma. Sellisel juhul ei oleks ka mina nõus tööd vastu võtma, pigem pikutaksin teki all ja hoiaksin energiat kokku.:-)
Toivo Kirsman
Aga huvitav, et üksikisikutena tunneme kõigile seesmiselt kaasa. See on loomulik reaktsioon ja igatpidi inimlik. Keegi ei vaidle vastu, sest see ta just ongi. Sageli pakutakse konkreetset abi annetuste ja muu sarnase näol. Kõik teavad, et seda teeb ka rikkam osa ühiskonnast. Samas - saame aru - sellest kõigest ei piisa. Oleks vaja midagi rohkemat ja süsteemsemat.
Selgub aga, et kui asja võtab natukenegi ajada erakond, siis on ta "paarialik" ja "populistlik". kes otsekui võtaks ajada "proletariaadi asja", mis on hirmsaim reetmine.
Nii ei jõua Isamaaliit iga viimse eestlaseni, kus ta ometi nagu peaks olema, iialgi.
Ideoloogia justkui ei luba seda. Ega võita.
Erakondade vahel, ülekantud tähenduses, oleks nagu tohutu suur lahmakas vaba maad, kuid samas jälgitakse kiivalt, et keegi seda ei hõivaks............................
Väga kõrk maailmavaade. Tulgu või taevast tina aga sellele tasemele me ei lasku, eks ole? Räägitakse isegi mingist kokkuleppest, ja kellestki, kes seda kokkulepet ei pea.
Toivo Kirsman
Ega ma olegi kuigi hea eestlane.
Toivo Kirsman
Kas see ei võiks nende arvates olla
Issand,
Jumal?
Tema sobiks maailmavaateliselt täiesti.
Jaak Toom
Aleksander Kanter
Kalev Haga
Minu arust pole mõtet ajada mula õiglasest palgast, kui see on kontekstist välja rebitud. Algharidusega kraavikaevaja ei hakka iial saama nii palju kui kõrgharidusega arst, kuigi ta võib kraaksuda, et tal on raskem töö.
Ja õiglase palga maksmine ei tee vaesemaks. Kui palk on õiglane, on ka töötaja motiveeritud ning toodab rohkem lisaväärtusi, seega makstes õiglast palka saab ka tööandja suuremat tulu ja rikkus hoopis kasvab.
Mart Mahoni
Miks inimesed ei hakka ise ettevõtjateks ? Sellepärast , et kõigil polnud omal ajal võimalust ärastada tootmisvahendeid ja õppida tasulises erakoolis ärijuhtimist .Iga üks saab aru , et ilma rahata ja äriliste teadmistega ei alusta mingit ettevõtlust .
Kalev Haga
Mart Ummelas
Aleksander Kanter
Eks ta ole ikka ühiskondlik kokkulepe. Tööjaotuse puhul on küsimus tööjõu vajadusest ja nende vahekorrast. Kui niiskel maal on hunnik arste ja ei ühtegi kraavikaevajat, siis võivad need arstid kõige oma kõrge haridusega kas või nälga surra. Miks peab siiski see arst mingit kõrget palka saama ainult selle pärast, et ta on kaua koolis käinud? Kogu selle kooli aja on ta olnud ühiskonna ülalpidamisel kas läbi riigi või perekonna kaudu. Järelikult on tal kohustus ühiskonna ees, kes võimaldas tal arstiks saada!
Nõuka ajal pakkus Leningradi turbiinitehase peainsener üleriigilisel nõupidamisel ühe 6 kategooria treiali eest 5 või 6 inseneri. Lihtsalt ekstra klassi spetse on vähe saada.
Eestis pole praegu vaja nii väga kõrgharidusega inimesi vaid keevitajaid. Korraliku keevitaja võib saada keskelt läbi 7 aastaga. Pole lühem kooliaeg kui arstil, või kuidas?
Hariduse kättesaadavus nõukogude ajal tekitas "mädand intelligentikeste" ületootmise, kes istusid köökides viinaklaasi taga ja nutsid kui ebaõiglaselt käitub nendega töörahva võim! Nad olid ju nii kaua õppinud, aga teha....
Mida oskasid ära teha kõik need kelamid, nugised, laarid, valgud? Mis kasu oli neist töörahval? Asjameesteks said nad kui kapital hakkas neid oma huvides ära kasutama.
Aleksander Kanter
Krista Lummo
Ikka ja jälle tuleb sellise väite peale keegi ja ütleb, et "Riik on halb peremees". Aga miks? Tundub ju, et just riigivalitsemise juurde me valime need "kõige,kõige..." .Miks siis ikka RIIK halb peremees on?
Meie riik on nii pisike, et maailmas leidub kindlasti ettevõtteid, kus töötab rohkem inimesi kui meie tööjõuline elanikkond (~600000 inimest). Kuidas siis neid ettevõtteid suudetakse kasumlikult juhtida, meie riiki aga ei suudeta. Äkki ikka meie valitsuses ja riigikogus ei olegi nii võimekad inimesed kui nende palganumber ja lisatasud eeldavad?
Kahtlusi ja kõhklusi on ikka ja piisavalt.