Keskkonnasõbralikku autot pole olemas

Nimelt parim keskkonna seisukohalt on autot üldse mitte pruukida. Kindlasti ei saa autode poolt põhjustatud keskkonna-probleemide vähendamise ainsa teena näha autode väljavahetamist „keskkonnasõbralike” vastu. Vähemalt sama tähtis on teha kõik, et inimestel oleks vähem vaja autot kasutada, alates töökohtade toomisest kodudele lähemale ning lõpetades kergliiklusteede ja ühistranspordi arendamisega.

Kuid siiski paistab tänases maailmas auto olema paljude jaoks „(peaegu) vältimatu pahe”. Seega on loomulik, et automaksu propageeriv poliitik palju hääli ei korja. Samal ajal pole ebapopulaarse teema vältimine valimiseelsel aastal mitte just kõige riigimehelikum. Keskkonnaga seotud maksudel on kindlasti suur osa saastamise vähendamisel ja maksukoormuse üleviimisel tööjõult ressursside kasutamisele. Teisisõnu, ökoloogiline maksureform on vajalik nii keskkonna hoidmiseks kui ka majanduse moderniseerimiseks. Ilma selleta pole üleminek säästvale arengule lihtsalt võimalik.

Moskvitši-omanik ei kannataks

Seega olen paljuski nõus Raimo Poomi artiklis öelduga (Raimo Poom: Ansip eksib autode saastemaksu vastu olles, EPL, 27.7). Paljuski, kuid sugugi mitte kõiges. Põhiküsimus on eeltoodu valguses minu jaoks see, kas olemasoleva autopargi maksustamine on ikkagi mõistlik. Arvan, et mitte eriti – ja seda mitte selle tõttu, et automaks on ilmselt ebapopulaarne. Olen lihtsalt nõus Andres Laasikuga (Andres Laasik: Uus auto ei tähenda keskkonnasäästu, EPL, 28.7) selles, et olemasoleva autopargi forsseeritud väljavahetamine „keskkonnasõbraliku” vastu ei too kasu keskkonnale. Muu hulgas peame arvestama ka autotootmise põhjustatud keskkonnakahjuga.

Tegelikult on lahendus üsna lihtne. Maksustada tuleks mitte auto omamist, vaid selle soetamist, kusjuures maks peaks sõltuma ostetava auto keskkonnamõjust. Targem oleks välja töötada autosaaste komplekssed näitajad, kuid kui see üle jõu käib, võiks piirduda ka kütusekuluga, sest näiteks süsihappegaasiemissioon sõltub sellest üheselt. Teatud piirist vähem saastavad autod võiksid olla maksust vabastatud. Vastava eelnõuga praegu tegelemegi.

Selline maks ei paneks kedagi olemasolevat autoparki kiirkorras välja vahetama, kuid auto ostmisel soodustaks keskkonda vähem koormavaid valikuid.

Võiks ju küsida, miks ei saa probleemi lahendada lihtsalt kütuseaktsiisi tõstes. Vastus on lihtne: aktsiisimäär, mis paneb keskklassi vaid kiruma ega mõjuta veel sugugi selle valikuid autopoes, pigistaks vähemkindlustatud inimestel hinge juba täitsa kinni. Pakutaval autosoetusmaksul seda viga ei ole. Selle maksu all ei kannataks kord nädalas Moskvitši garaažist välja ajav pensionär sugugi, kuid uue auto soetaja oleks motiveeritud ostma vähem saastavat autot. 1

Autor on ENPA keskkonnakomitee esimees ja Erakonna Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja