Kerli Kant Hvass: Rõivakaubanduse uus ajajärk

Kas kujutate ette maailma, kus ei tekigi prügi? Kus kõikide toodete eluiga on pikendatud nii kauaks kui võimalik ja ese jääb kasutusea lõppedes materjalina ringlusse ning vanast heast saab uus ja hea.

Mis oleks, kui tulevikus astuksite riidepoodi, kus uute kollektsioonide kõrval on maitsekalt välja pandud sama kaubamärgi eelmiste kollektsioonide kergelt kasutatud rõivad. Poodlema minnes saaksite kantud rõivad poodi ära anda, asemele aga allahindluskupongi uuteks ostudeks või hoopis võimaluse osaleda kaupluse korraldatud riiete swap-üritustel?

See ei olegi nii utoopiline, kui arvestada üha kasvavaid riidekoguseid, kasutatud rõivaste hinna tõusu maailmaturul, moefirmade vaikselt kasvavaid süümepiinu keskkonna ja ühiskonna ees või hoopis nende muret tooraineressursside tuleviku pärast.

Aina rohkem rõivafirmasid kiikab taaskasutusmaailma ja selle võimaluste poole. Uuringud näitavad, et rõivatarbimine on viimastel aastakümnetel suuresti muutunud. Näiteks viskab pea iga viies britt riide pärast ühekordset kasutamist prügikasti ja iga viienda naise garderoobis on üle saja eseme, millest ligi viiendikku ta pole kunagi kandnud.

Vastutus pärast müüki

Nii mõnigi moefirma on tunnistanud, et nende rõivaste keskmine kasutusiga piirdub vaid mõne pesukorraga. Ilmatu rõivakogus, mis üle maailma abiorganisatsioonidele annetatakse või mille tarbijad lihtsalt ära viskavad, paneb pead sügama ja küsima: kellest saab tegelikult alguse aina kasvav rõivaprügi? On see tarbija, riik või hoopis tootja?

Enamikus riikides on tekstiiliprügi osa tavalisest olmeprügist ja seda eraldi ei sorteerita. Praeguseks on ainult Prantsusmaa võtnud vastu seaduse, mis kohustab moefirmasid vastutama oma toodete eest ka pärast müümist: kas ise tarbijatelt rõivaid kokku koguma, neid taaskasutusse paiskama või maksma sõltumatule organisatsioonile, kes korraldab selle nende eest.

Progressiivsemad moemärgid näevad rõivaste taaskasutuses uusi võimalusi kliendisuhte loomiseks ja oma imago parandamiseks. Juba aastaid on Briti jaekaubanduskett Marks & Spencer teinud tihedat koostööd humanitaarorganisatsiooniga Oxfam, paludes oma tarbijatel kasutatud rõivad Oxfamile annetada ja pakkudes vastutasuks allahindluskupongi uute ostude sooritamiseks. Muidugi võib selline mudel ka tarbimist suurendada, ent teisalt leiavad riided uue omaniku või uue elu materjalina ja Oxfam on kindlustanud projektide elluviimiseks rahastuse.

Rõivaste pikem eluiga

Samal ajal katsetavad kõrgema hinna ja kvaliteediga tooteid pakkuvad moefirmad ka uusi ärimudeleid, keskendudes mitte prügi kokkukorjamisele, vaid rõivaste eluea pikendamisele. Nende hulka kuuluvad second-hand-poed, millest mõnes saavad tarbijad osaleda töötubades ja õppida käsitöövõtteid oma riiete eluea pikendamiseks, veebipoed, kus tarbijatel on võimalik kasutatud rõivastega kaubelda, ja üritused, kus poe kliendid saavad omavahel riideid vahetada.

Moefirmadele annab taaskasutusmaailm võimaluse näidata hoolivust keskkonna ja kahanevate loodusressursside suhtes ja tugevdada kliendi lojaalsust üha rohkem keskkonnale mõtlevate tarbijate hulgas.

Loodetavasti on võitjaks loodus ja tarbija!

Kerli Kant Hvass, rõivamüüjate vastutuse ja taaskasutuse uurija