Erinevad Briti uuringud kinnitavad, et lisatänavavalgustus vähendab kuritegevust kuni 30 protsenti. Lisavalgustatus ei suurenda turvatunnet üksnes öösel ja kohapeal – brittide uuringud näitasid, et parema valgustatuse positiivne mõju oli palju suurem. Öösel hästi valgustatud kohtades vähenes kuritegevus ka päevasel ajal, samuti langes kuritegude arv vähem valgustatud naabruskonnas. Valgustus pole seega oluline üksnes jalakäijatele, vaid loob turvalisema keskkonna kõigi jaoks.

Briti kriminoloogid järeldasid seega, et kokkuhoid vähenenud kuritegevusest ületab oluliselt lisavalgustuse maksumuse – kuritegevuse vähenemisest tulenev kokkuhoid ületas valgustusele kuluva summa kahe ja poole kuni kümnekordselt! Seega ei ole tänavate pimendamine laiemas mõistes kokkuhoid, vaid vastupidi, koorem. Rääkimata turvatundest ja ebamugavusest hämaral tänaval.

Tänavate pimendamine mõjutab ka tänavaliiklust. Eelmisel aastal tõusis kergliiklejatega – jalakäijate ja ratturitega – toimunud õnnetuste arv. Kui 2010. aastal oli see 573, siis 2011. aastal 660 õnnetust ehk 15% rohkem. Eesti linnades toimunud õnnetuste tõus on olnud üle 19%.

Parem jälgitavus

Valgus annab laiema vaatevälja ja aitab paremini märgata äkilisi liikumisi. Tihtilugu satuvad õnnetustesse just lapsed (eriti 6–9-aastased), kes käituvad ettearvamatult. Kolmandik õnnetustest toimus tänavatel väljaspool ristmikke ja ülekäiguradu. Teine kolmandik kurioosselt aga reguleerimata ülekäiguradadel. Ja oma osa mängib siin valgustus.

Kriminoloogiast on teada nn katkiste akende põhimõte: katkised aknad, peremehetu vara ja korratu elukeskkond viitavad üldisele hoolimatusele, andes inimestele mõista, et selles kogukonnas ei kehti ka õiguskord. Väike korratus viib suurema korralageduseni kogu ümbruskonnas, mis omakorda loob soodsa pinnase õigusrikkumiste ja sealt edasi ka raskete kuritegude toimepanemiseks.

Ka linnaruumi elemendid võivad olla läbimurdepunktiks, mille muutmisel muudame kogu kuritegeliku maailma toimimist. Pime tänav on turvarisk.