Keit Pentus: Puhastame Eesti maastikud ohtlikest ja lagunevatest tondilossidest
Eesti loodus on jumalik! Aga kuidas te lubate siia ilusa looduse keskele selliseid tondilosse? Mis filmi tegemiseks see dekoratsioon püsti pandud on? Kes andis loa? Nii küsis üks meie maastikel ringsõitu tegev kaugelt pärit Eesti sõber. Õigus oli tal ainult osaliselt. Maaliline maastik oli. Tondiloss keset seda ka. Filmivõtteid polnud. Ega olnud tühjade aknaavadega hiiglasliku peletise näol tegu ka dekoratsiooniga. See möödunud aegade jäänuk oli keset loodust trooninud juba aastakümneid. Tühi. Lagunev. Silma riivav. Lammutamiseks üle jõu käiv.
Keskkonda ei saa jagada tükkideks. Tegu on tervikuga, mille kõik osad üldist seisundit mõjutavad. Meil võib olla hästi hoitud maastik ja puhas õhk, aga kui keset seda kõike laiutab maastiku reostusena ohtlik ja lagunev tondiloss, on tervik rikutud.
Nõukogude ajast maha jäänud lagunevad tehased, sõjaväeosad ja laudad ei ole mitte lihtsalt silma riivavad, vaid ka mitmel viisil ohtlikud. Endiste sõjaväehoonete kinnikatmata šahtid, mahajäetud kolhooside väetisehoidlad või muud varisemisohtlikud tööstushooned võivad lisaks arutute turnijate eludele ohustada ka põhjavett.
Korralik lammutamine ja ümbruskonna korrastamine on aga üsna kallis töö, milleks omavalitsusel, omanikul või hakkajal MTÜ-l sageli raha ei jätku. Sel põhjusel plaanime avada keskkonnainvesteeringute keskuses eraldi võimaluse ohtlike ja maastikku reostavate, kasutusest välja langenud tööstus- ja militaarhoonete lammutamiseks.
Toetuse taotlejateks võivad olla ettevõtted, kolmanda sektori organisatsioonid või ka kohalikud omavalitsused. Seepärast soovitan kõigil aktiivsetel ja terava pilguga inimestel silma riivavatest suurtest kolevantsidest enda omavalitsusele teada anda. Usun, et iga omavalitsus võtab sellise abi tänuga vastu. Ka on mõistlik nendel omanikel, kellele silmariivavad varemed kuuluvad ja kellel seni on korrastamine jäänud tegemata, oma plaanid üle vaadata.
Kui lammutamiseks toetuse taotleja ei ole tondilossi omanik, on tal vaja esitada omaniku nõusolek. Toetuse taotlejal peab lammutamiseks olema ka omavalitsuse hinnang, kas tegu on maastikupilti kahjustava ja kasutusest välja langenud ehitisega.
Just omavalitsused teavad kohalikku eluolu kõige paremini – millised hooned konkreetses vallas või linnas eelkõige lammutamist vajavad või kas probleemile on võimalik leida mingi muu lahendus.
Murelikud muinsusväärtuste kaitsjad on juba minu käest küsinud, kas võib ikka kindel olla, et lammutamine ei ähvarda mõnd halvas seisus unikaalset muinsusväärtust. Kinnitan: ükski muinsus- või arhitektuuriväärtusena arvel olev hoone lammutamistoetust ei saa. Visuaalse risustamise vähenemine peaks rõõmu pakkuma aga ka muinsus- ja arhitektuuriväärtustest hoolijatele.
Esimene võimalus tondilosside lammutamiseks toetust küsida tekib selle aasta esimeses pooles. Ootame veel vastuseid teistele ministeeriumitele välja saadetud ettepanekule, aga olen kindel, et mu kolleegid seda plaani ei vastusta. Seejärel ilmub detailne juhis juba ka keskkonnainvesteeringute keskuse kodulehele.
Muretseda ei tasu neil, kes oma lammutusprojektiga kohe esimesse vooru ei jõua. Tegu ei ole ühekordse ettevõtmisega, vaid mitu aastat kestva programmiga.
