Selles valguses tunduvad üha kummalisemad Keskkonnaministeeriumis kavandatava uue jahiseaduse paar punkti, mis tulirelvade võimalikke turvariske hoopiski suurendavad.

Esiteks pole uues jahiseaduse eelnõus enam jahimehele ette nähtud kohustusliku suuruluki laskekatse sooritamist. Praegu on suuruluki laskekatse tunnistus jahitunnistust omavale isikule antav dokument, mis tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina.

Laskekatse tuleb jahimeestel sooritada iga kahe aasta järel, selleks on vaja aga laskmist regulaarselt harjutada ja tuletada meelde ohutusnõudeid. Kindel laskeoskus tagab turvalise ning eetilise jahipidamise. Kohustusliku laskekatse nõude väljajätmine uuest jahiseadusest suurendab oluliselt jahiriske kogenematute relvaomanike poolt.

Eesti Jahimeeste Seltsi volikogu ja juhatus on kindlalt väljendanud seisukohta säilitada uues seaduses suuruluki laskekatse sooritamise nõue ning on teinud jahiseaduse eelnõu koostajale vastava ettepaneku.

Turvalisus – kontroll relvaga liikujate üle!

Uus jahiseadus kaotaks jahitunnistuse, mis praegu kehtiva jahiseadusega väljastatakse välisriigi kodanikule tema koduriigis antud jahitunnistuse alusel kuni üheks aastaks.

Väliskodanikule kohaliku jahitunnistuse väljastamisel fikseeritakse andmebaasis tema võimalik jahipiirkond, aeg ja isikuandmed. Kui sellist tunnistust uus seadus enam ei nõua, kaob ka ülevaade kes, millisest riigist ja millal Eesti metsades jahirelvaga relvastatult viibib.

See on aga üks suuremaid turvariske iseäranis siis, kui jahti hakkaks korraldama maaomanikud ise, nagu jahiseaduse eelnõus ette nähtud.

Ei ole võimalik kontrollida, kes kuskil maaomandil küttimise eesmärgil liigub, milliste relvadega ja milline on küttimise tulem. Kahtlemata suureneb siis ka salaküttimise oht.

Jahimehed on seisukohal, et seadus peab tagama avalike huvide kaitse ja ulukipopulatsioonide jätkusuutlikkuse, mitte tegema järelandmisi ohutuse arvelt teatud huvigrupi mugavamaks jahipidamiseks.