Kas poliitik tohib olla puutumatu?

•• Eesti põhiseaduse § 76 sätestab, et riigikogu liige on puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul ja riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kahe valija küsimusele: “Millistest kaalutlustest lähtudes on riigikogu liikmed puutumatud?”, vastab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde E-D-U portaalis (www.e-d-u.ee) nii: “Saadikupuutumatus ehk immuniteet kaitseb parlamendiliiget täitevvõimupoolse meelevaldse kriminaalsüüdistuse alusel kohtu alla andmise, vahistamise, läbiotsimise jm eest.”  Samale küsimusele vastab samuti E-D-U portaalis endine komisjoni esimees Urmas Reinsalu: “Puutumatus ei laiene väärtegude eest mõistetud karistustele ega tsiviilvastutusele. Selline nähtus on ajalooliselt loodud kaitsmaks rahvaesindust kuninga ehk täidesaatva võimu omavoli eest.”

Riigikogu otsustab

Olgugi et põhiseadus näeb ette võimaluse puutumatust ära võtta, on selle tegemine riigikogu saadikute enda otsustada. Kas niisugune arusaam ja hoiak riigikogu liikmete poolt oma ülesande suhtes saab olla usaldusväärne ja õige? Kas siin saab rääkida usaldusest ja eeskujust? Eeskujulikelt poliitikutelt on isegi loomulik eeldada kõrgemat eetilist ja moraalset käitumist kui tavakodanikult ja mitte vastupidi. Puutumatuse printsiibi järgi peaksid ju kõik kodanikud ja eriti need, kes omavahel ausalt toime ei tule, olema puutumatud, et neid kaitsta vabariigi täitevvõimu meelevaldsete otsuste eest.

Kui nüüd asi on nii, nagu Urmas Reinsalu E-D-U portaalis väidab, et “Eestis tegelikkuses sellega probleeme ei ole, sest kõigilt riigikogu liikmetelt, kelle suhtes prokuratuur on taotlenud puutumatuse äravõtmist, seda ka on tehtud”, on asi lihtne. Põhiseadust tuleks muuta nii, et puutumatus jäetaks seadusest välja.

Usalduse puudus

Kuna põhiseaduse muutmine on üsna aeganõudev ja keerukas protsess, soovitan kiireks esimeseks sammuks riigikogu liikmetele käituda nii, nagu toob näiteks Urmas Reinsalu, kes oma vastuses viitab Saksamaale, kus on samasugune nähtus samuti põhiseaduses ning kus Bundestagi liikmed loobuvad parlamendi avaistungil kollektiivse deklaratsiooniga oma saadikupuutumatusest. Kui kõik saadikud ei ole valmis loobuma puutumatusest kollektiivselt, on ju võimalik loobuda individuaalselt ning olla sellega eeskujuks ja anda oma panus nii poliitikute usaldusväärsuse kui ka läbipaistvuse tõusu heaks. Usalduse puudus Eesti poliitilises ühiskonnas on suureks takistuseks Eesti jätkuvas arengus demokraatliku õigusriigi suunas.

Tõive Kivikas, Eesti Demokraatia Uuendamise eestvedaja