Kange alkohol tavakauplusest välja!

Eesti karskusliit on teinud valitsusele ja riigikogule mitu ettepanekut, neist huvipakkuvaim on riikliku jaemüügi monopoli süsteemi loomine. Kas te selgitaks seda veidi?
See kogemus tuleb Põhjamaadest. Nii Soomes, Rootsis kui ka Norras on olemas riiklikud monopoolses seisus alkoholipoed: Soomes Alko, Rootsis Systembolaget ja Norras on nad Vinmonopoleti nime all. Need on poed, mis müüvad kangemat, kui ma õigesti mäletan, siis Soomes oli see üle 4,5-protsendise mahuprotsendiga, alkohoolseid jooke.
Esiteks vähendaks see süsteem alkoholi kättesaadavust. Kui näiteks Norras on 100 000 elaniku kohta 4,5 kange alkoholi müügikohta, siis Eestis on neid 195. Praeguses olukorras, kus me sõna otseses mõttes komistame alkoholi otsa ja kus alkohol on nii laialdaselt kättesaadav, on see kindlasti probleem.
Kui riik otsustaks monopoolse süsteemi kasuks, siis väheneks alkoholi kättesaadavus ja tugevneks kontroll alaealiste alkoholi kättesaadavuse osas. Kuna näiteks nendes samades Põhjamaade kauplustes töötavad väljaõppega inimesed, kes tuvastavad inimese vanuse palju tulemuslikumalt, kui seda teeb kassiir ühes supermarketis.
Saan aru, et kangem alkohol kaoks seega Rimidest, Selveritest jms kauplustest üldse ära?
Just. Nii nagu Soomes, Rootsis, on kangem alkohol müügil spetsiaalsetes poodides ja suuremates poodides on müügil väga lahja alkohol.
Monopolid on ise rõhutanud, et riik võtab süsteemi kaudu müügi oma kontrolli alla ja võtab alkoholimüügilt ära tulu tahtva motivatsiooni. Ma ise võrdleks neid kauplusi apteegiga: need on lihtsalt kohad, kust inimesed saavad omale vajaliku kätte. Sest ega need riigid ei ole alkoholimüüki ära keelanud, vaid alkohol ei ole inimestele nii peale surutud. Inimene ei pea lihtsalt enam minema tanklasse ja seal näiteks õllekastide otsa komistama.
Riikliku alkoholi jaemüügi monopoli loomine oleks meie olukorrale mõeldes riigile väga julge samm, aga me usume, et kui me tahame olukorda parandada, siis see oleks süsteem, kuidas praegust olukorda võiks muuta.
Karskusliidu poolt valitsusele tehtud ettepanekutest võib järeldada, et kuigi alkoholiaktsiis on viimastel aastatel tuntavalt tõusnud, tahate te seda veelgi tõsta?
Me rõhume teaduslikele uurimustele, mis ütlevad, et kõige efektiivsemalt reguleerib alkoholi tarbimist alkoholi hind.
Viimase kahe aastaga on alkoholi aktsiisi tõstetud 40 protsenti. See on justkui päris suur number, aga samas on majandusministeerium ja konjunktuuriinstituut toonud välja selle, et vahepeal plahvatuslikult kasvanud majandus on alkoholi hinda suhtarvuna päris võimsalt langetanud. Kui 2000. aastal sai keskmise palga eest osta 30 liitrit viina, siis 2008. aastal sai osta juba 75 liitrit. Teisisõnu, alkohol läks hulga taskukohasemaks.
Need väikesed aktsiisitõusud, mis meil on olnud, on natukene seda vahet vähendanud. Aga tegelikult siiski kaugeltki mitte nii aktiivselt.
Kuidas teie ettepanekutesse võiksid suhtuda alkoholitöösturid, mida te neile lohutuseks ütlete?
Lohutuseks ma ei oska selles mõttes midagi öelda... Aga tõesti, kui siin on kas või viimaste väikeste aktsiisitõstmistega seoses öeldud, et nüüd on alkoholitööstus pandud raskesse olukorda, siis nii see ongi. See on loomulik ja nii ta peabki olema.
Kui meil praegusel hetkel tarvitatakse elanikkonna kohta umbes 12 liitrit absoluutset alkoholi ja kui maailma tervishoiuorganisatsiooni kohaselt peaks eesmärk olema 6 liitrit, siis teisisõnu: meie alkoholitööstus peaks olema poole väiksem. Tarvitamine peaks kahekordselt vähenema ja see on loomulik, et alkoholitööstus jääb vaesemaks ja see on loomulik, et nad kahanevad.
Tööstus tegeleb sõltuvusainega. Kui tööstus tegeleb aine produtseerimisega, mille tõttu igal aastal sureb umbes 2000 inimest ja mis tekitab suurt majanduslikku kahju... Jah, kaob ka mõningaid töökohti... Siis ühest küljest võib öelda, et kurb lugu, aga samas kui me räägime tervishoiust, rahva tervisest ja alkoholipoliitikast, siis on see paratamatus.
Võibolla oleks üheks variandiks otsida veel „stiihilisemaid“ turge kui meil ja püüda oma kaupa sinna rohkem turustada? Kõlab julmalt aga...
See on keeruline jah, sest ega Euroopas kindlasti ei ole neid turge, kuhu võiks oma tooteid juurde pakkuda. Aga kindlasti on olemas arengumaad, kuhu ka väga suured rahvusvahelised alkoholitööstused on oma tähelepanu suunanud, seda põhjusel, et koduturg tõmbub kokku ja kohalik poliitika on tehtud karmiks.
Ma olen näinud mõningaid reklaamikampaaniaid, mis on olnud suunatud nendesse piirkondadesse, ja millel puudub igasugune eetiline tase ja mis ei läheks mingilgi juhul Euroopas läbi.
Reklaamist rääkides, Eestis soovite te alkoholireklaami täielikult keelata.
Eelmisel aastal tellis Euroopa Komisjon uuringu, mis näitas, et alkoholireklaam suurendab alaealiste alkoholitarbimist ja suurendab tarbimist nende puhul, kes alkoholi juba tarvitavad. Sellise info olemasolu korral, ja see ei ole ainuke ega esimene hinnang, on täiesti arusaamatu, kuidas meie riik (ja Euroopa tervikuna) saab lubada midagi, mis on teada, et suurendab probleemi.
Alkoholireklaam on alkoholi tarvitamise propageerimine. Kuigi tootjafirmad ütlevad, et nemad ei reklaami mittetarvitajatele, vaid ainult tarvitajale, et nood siis valiksid näiteks Saku asemel A. Le Coqi jne, siis ei leia see uurimustest mingit kinnitust.
Tubakareklaam on juba ammu keelustatud ja samasuguse sõltuvusainena peaks ka alkoholireklaam ära keelatud saama.
Teles on alkoholi reklaamimine lubatud õhtul kl 21-st kuni hommikul kl 7-ni. Nii et teid häirib alkoholi reklaamimine isegi nendel kellaaegadel?
Ma ei arva küll, et see õhtune aeg nii hiline oleks, sest alles sel kellaajal telerit vaatama hakataksegi.
Seadus, mis ütleb, et reklaam ei tohi olla suunatud noortele, täna lihtsalt ei toimi. Kui reklaam teha 25-aastastele, siis on see automaatselt atraktiivne ka 16-aastastele, sest 16-aastased tahavad olla nagu 25-aastased. Et selline reguleerimine on kirjasõnas tore, aga reaalsuses see ei toimi.
Me näeme küll, et reklaamikeeld on see, mis toimib ja mis võtab ära selle ühe asja, mis teadlaste hinnangul kindlasti suurendab probleemi.
Kuidas on alkoholireklaam teistes Euroopa Liidu riikides reguleeritud? Kas või nendes samades Põhjamaades?
Lauskeelustatud alkoholireklaami ei ole üheski Euroopa Liidu riigis ja see läheks põhimõtteliselt vastuollu Euroopa Liidu vabaturu reeglitega.
Põhjamaades on alkoholireklaam ajalooliselt olnud keelustatud küll. Näiteks Rootsis oli alkoholireklaam keelatud, kuid kui riik ühines 1995. aastal Euroopa Liiduga, siis olid nad sunnitud reklaami mingil määral tagasi tooma. Teles ei tohi alkoholi seal endiselt reklaamida, küll aga trükimeedias ja mingil määral võib lahjemat alkoholi reklaamida välimeedias.
Näiteks Prantsusmaal on väga kuulus reklaamiseadus. Ka seal on telereklaam täielikult keelatud, samuti alkoholi reklaamimine kinos. Trükireklaami puhul ei ole öeldud seda, mida reklaam ei või sisaldada, vaid seda, mida reklaam võib sisaldada. Reklaam võib kirjeldada ainult toodet, tema kangust ja tema serveerimisviisi. Reklaam ei tohi sisaldada seega inimest ja ära on võetud elustiili kujutamise võimalus. Kuna alkoholireklaamid on valdavalt sellise laheda elustiilireklaamid.
Nii et ei ole olemas riiki, kus oleks lauskeeld. On mõned riigid, kus väga palju karmimad seadused.
Ma isiklikult usun, et pikas perspektiivis me liigume Euroopa Liidus sinnapoole, kus tehakse loogiline järeldus ja alkoholireklaam keelustatakse.
Ma arvan, et ka meie võiksime julgesti liikuda selles suunas. Kui seda niimoodi samm-haaval teha, siis peaks alustama ikkagi telereklaami keelustamisest, siis ei teki ka Euroopa regulatsioonidega mingisugust probleemi.
Autor: Riina Kallas

Eesti karskusliidu ettepanekud riigikogule ja valitsusele:
* Kutsume üles rakendama riiklikku jaemüügi monopoli süsteemi, mis garanteeriks kordades tugevama kontrolli alkoholi kättesaadavusele.
* Kutsume üles tõstma alkoholiaktsiisi, et vähendada alkoholi hinna „taskukohasust“.
* Kutsume üles keelustama alkoholi reklaamimine.
* Karskusliit tervitab riikliku alkoholipoliitika põhimõtete dokumenti ning kutsub valitsust seda viivitamatult rakendama.
* Pöörame tähelepanu 2009. aastal aset leidnud arengutele ning teaduslikele uurimustele, mis kinnitavad probleemi ulatust ning alkoholipoliitiliste meetmete efektiivsust.

Eesti karskusliit tervitab omalt poolt riikliku alkoholipoliitika põhimõtete dokumenti ning kutsub valitsust seda ametlikult kinnitama ning nende põhimõtete alusel terviklikku alkoholipoliitikat rakendama. Karskusliit leiab, et alkoholipoliitika on praegu läbinisti killustunud ja riigil peaks olema sellele oma strateegiline lähenemine.