KALLE PREISMANN: Eesti kui karistatute ühiskond

Mi­da­gi sel­list võib en­da­ga kaa­sa tuua uus liik­lus­sea­du­se ja ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku eelnõu, mi­da rii­gi­ko­gu ju­ba hom­me hää­le­tab. Mi­da see siis muu­daks?

Kui prae­gu ka­ris­ta­tak­se joob­nult juh­ti­mi­se eest kri­mi­naal­kor­ras vaid ju­hul, kui te­gu on kor­du­va rik­ku­mi­se­ga, siis edas­pi­di saak­sid kri­mi­naal­kur­ja­te­gi­ja staa­tu­se ka need, kes ta­ba­tak­se esi­me­selt rik­ku­mi­selt (kui ju­hi ve­res on vä­he­malt 1,5 pro­mil­li al­ko­ho­li või kui ve­res on vä­he­malt 0,5 pro­mil­li ja isik on nn vä­lis­te tun­nus­te põhjal joob­nud). Üht­la­si näeb eelnõu et­te kri­mi­naal­ka­ris­tu­se es­ma­kord­se juh­ti­mi­se eest nar­koo­ti­li­se, psühhot­roop­se või muu joo­vas­ta­va ai­ne mõju all, sõltu­ma­ta joo­beast­mest. Uud­ne on see­gi, et juh­ti­misõigust saaks kri­mi­naal­kor­ras põhi­ka­ris­tu­se­na ära võtta, ning üht­la­si saaks riik edas­pi­di kon­fis­kee­ri­da ka lii­sin­gu­le­pin­gust tu­le­ne­vad va­ra­li­sed õigu­sed.

Ju­ba prae­gu on Ees­tis um­bes 193 000 kri­mi­naal­kor­ras ka­ris­ta­tud isi­kut. Neist 91 000-l on keh­tiv kri­mi­naal­ka­ris­tus, ülejää­nu­tel on see kus­tu­nud. Tä­na­vu esi­me­se ühek­sa kuu­ga on liik­lusõigus­rik­ku­mis­tes al­ga­ta­tud 210 000 väär­teo­me­net­lust. Ees­ti on väi­ke. Kui iga seits­mes ini­me­ne (lap­sed kaa­sa ar­va­tud) on ju­ba prae­gu kri­mi­naal­kor­ras ka­ris­ta­tud – ja uue sea­du­se val­gu­ses tu­leks ka­ris­ta­tuid üha juur­de –, viib see kri­mi­naal­kur­ja­te­gi­ja mõis­te de­val­vee­ru­mi­se­ni. De­val­vee­ru­mi­ne on ju­ba aset leid­nud. Ka­ris­ta­tud lap­se­va­ne­mad võivad ala­tead­li­kult ha­ka­ta lap­si kas­va­ta­ma nõnda, et tea­tud õigus­rik­ku­mi­sed on lu­ba­tud.

See võib oma­kor­da viia olu­kor­ra­ni, kus rii­gis kas­vab pea­le põlv­kond ini­me­si, kes ei tar­vit­se ol­la sea­dus­kuu­le­kad. Ini­mes­tes on tek­ki­nud ka tea­tud im­muun­sus ka­ris­tus­te toi­me vas­tu. See ei ole mi­tu aas­tat enam ol­nud õigus­po­lii­ti­li­ne, vaid rii­gi jul­geo­le­ku küsi­mus. De­val­vee­ru­da võib ka ku­ri­teo mõis­te. Sest mil­les seis­neb kri­mi­naal­kor­ras ka­ris­ta­tav te­gu, kui isik sõidab joob­nult vaid mõne meet­ri, aja­des näi­teks au­to tä­na­valt hoo­vi, kus oht on mi­ni­maal­ne? Sea­du­si ei to­hiks täi­ta va­li­ku­li­selt.

Arest, mitte kriminaalasi

Si­su­li­si põhjen­du­si ka­ris­tus­te kar­mis­ta­mi­seks ei ole. Ei saa tõen­da­da, just­kui muu­daks ka­ris­tus­te kar­mis­ta­mi­ne liik­lu­s-olu­kor­da kar­di­naal­selt.

Ar­ves­ta­des Ees­ti tee­de­le li­san­du­nud sõidu­ki­te to­hu­tut hul­ka, lä­heb olu­kord aeg­la­selt, aga sta­biil­selt pa­re­maks. Pa­ra­ne­mas on ka liik­lus­kul­tuur. Kui mul­lu lei­dis Ees­tis aset 2450 liik­lusõnne­tust, kus huk­kus 196 ini­mest, siis tä­na­vu ühek­sa kuu­ga on toi­mu­nud 1417 liik­lusõnne­tust, kus on huk­ku­nud 101 ini­mest. Jah, 2006. aas­tal õnne­tus­te arv kas­vas (2585 õnne­tust ja 183 huk­ku­nut), kuid se­da saab põhjen­da­da ma­jan­du­seu­foo­ria­ga. Liik­lus­se li­san­dus uu­si sõidu­keid ja noo­ri juh­te.

Kui uue eelnõu eesmärk on vä­hen­da­da joob­nud juh­ti­de hul­ka liik­lu­ses, siis te­ge­lik­ku­ses võib see soo­si­da neid, kes hak­ka­vad pi­de­valt, al­ko­mee­ter tas­kus, sõit­ma al­la 1,5-pro­mil­li­se joo­be­ga.

Joob­nud juh­te on mõist­li­kum ka­ris­ta­da mit­te kri­mi­naal­kor­ras, vaid pi­gem kii­re, ise­gi lühia­ja­li­se väl­ti­ma­tu ares­ti­ga väär­teo­ka­ris­tu­se­na. Kri­mi­naal­kor­ras ka­ris­ta­mi­ne tä­hen­dab ini­me­se stig­ma­ti­see­ri­mist, mis võib ha­ka­ta (eri­ti noo­re pu­hul) mõju­ta­ma te­ma hi­li­se­mat elu. Üld­ka­su­lik­ku tööd väär­teo­ka­ris­tu­se­na ei saa­gi veel mää­ra­ta, sest vas­ta­vad sea­du­se­muu­da­tu­sed on te­ge­ma­ta. Ku­na eelnõu puu­du­tab ka alaea­lis­te ka­ris­ta­mist, ri­ku­tak­se sel­le­ga ÜRO lap­se kait­se kon­vent­sioo­ni, mil­le ko­ha­selt pea­vad ka sea­du­sand­li­kud or­ga­nid sead­ma esi­ko­ha­le lap­se hu­vid.

Tu­leb lei­da al­ter­na­tii­ve. Ar­vu­tia­jas­tul oleks vä­ga liht­ne ra­ken­da­da vea­punk­tisüstee­mi, mis on osu­tu­nud se­da ra­ken­da­nud rii­ki­des tõhu­saks. Kii­res­ti peaks noor­soo ka­ris­ta­mi­seks väl­ja töö­ta­ma erisät­ted või lau­sa eri­sea­du­sed. Sa­mu­ti peak­sid ka­ris­tus­te kar­mis­ta­mi­se­ga kaas­ne­ma sot­siaal­sed li­sa­meet­med. Eelnõu jõuaks veel kas või paa­ri teh­ni­li­se muu­da­tu­se­ga kor­ri­gee­ri­da. Näi­teks võiks sä­tes­ta­da au­to­maat­se kri­mi­naal­ka­ris­tu­se, kui ju­hi ve­res on al­ko­ho­li vä­he­malt 2,5 pro­mil­li (al­gab ras­ke joo­ve) ja tuua ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku § 424 ta­ga­si sõna „kor­du­v”. Ala­tes 1,5 pro­mil­list (siit al­gab kesk­mi­ne joo­ve) võiks ena­mi­kul juh­tu­del ka­ris­tu­se­na kaas­ne­da arest.

Kui al­ko­ho­lism võtab epi­dee­mia mõõtmeid, ei saa kri­mi­naalõigus­lik sankt­sioon ol­la ars­ti­ro­hi, mis ra­viks ko­da­ni­ke me­dit­sii­ni­li­se, sot­siaal­se ja psühho­loo­gi­li­se si­su­ga prob­lee­me. Riik peaks vä­he­malt püüdma la­hen­da­da prob­lee­me si­su­li­selt.

Suund ka­ris­tus­te kar­mis­ta­mi­se­le, mis tor­kab sil­ma mu­jal­gi, ei ole õige. Üks ka­ris­tus­te ebap­ro­port­sio­naal­su­se näi­teid on, et näi­teks tap­mi­se­le ki­hu­ta­mi­se kat­se on prae­gu veel kri­mi­na­li­see­ri­ma­ta (tõsi, eelnõu on me­net­lu­ses). Ka­ris­ta­tu­te ar­vu suu­ren­da­mi­ne võib osu­tu­da ko­mis­tus­ki­viks Ees­ti aren­gu­le ja kah­jus­ta­da rii­gi mai­net.