Juhtkiri: Vankuv Soome
„Eesti peab õppima soomlastelt, kuidas Venemaaga suhelda,” on teine teatud ringkondades populaarne eeskuju, mida Soomest on toodud – kuidas käituda mõistlikult ja majanduslikelt suhetelt teenida.
Viimased uudised Soomest võivad nii mõnegi eestlase kulmu kergitama panna ja küsima, kas kaks vana eeskuju veel kehtivad. On ju viimaste kuude-nädalate sündmused ajendanud mõnevõrra teisiti vaatama nii Nokiale kui ka Vene-Soome suhetele.
Nokial – ettevõttel, mis on sümboliseerinud seda, kuidas väikeriik võib olla üleilmastumise võitjate poolel – ei lähe hästi. Üks halb uudis järgneb teisele: telefonide müük on kümneid protsente langenud, möödunud aastal oli ettevõttel suur kahjum. Ettevõte koondab üle maailma tuhandeid töökohti.
Pealegi on viimastel nädalatel lisandunud välispoliitilisi pingeid (leebemalt öeldes segadusi). Soome, keda heade suhete poolest Venemaaga ikka ja jälle Eestile eeskujuks tuuakse, sattus juuni algul Vene kindrali Nikolai Makarovi veidrate väljaütlemiste objektiks: kindral heitis soomlastele ette sõjaväeõppusi Ida-Soomes, abi Gruusia „revanšistlikele püüdlustele” ja liigset koostööd NATO-ga. Soome reaktsioon oli eeskujulik – mitte ärrituda, vaid sõnastada omapoolne rahulik tõlgendus, nagu tegi seda välisminister Erkki Tuomioja, kes ütles, et Makarovi väljaütlemised ei väljenda Venemaa seisukohti. Selle taga on lihtne talupojatarkus: see, kes naabri tülinorimisele reageerib samas stiilis vastusega, näitab end hüpiknukuna, kes naabri provokatsioonile allub; see, kes rahulikult õlgu kehitab ja ütleb, et ju naaber on end natuke läbimõtlematult väljendanud, näitab end tugeva ja olukorda kontrollivana.
Makarovi sõnavõttu ei peaks seega tõlgendama mingi olemusliku nihkena Soome-Vene suhetes. Arusaadav, et Venemaa kombib praegu, pärast Soome presidendivahetust, piire – muutused ahvatlevad ikka partnerit uuesti „läbi katsuma”.
Ehkki Nokia lähitulevik on ebaselge, on vara ettevõttele hingekella helistada. Meenutame Apple’i lugu, kel oli samuti 1990-ndate keskel suur kahjum, kuid kes nüüdseks on taas säravaks täheks tõusnud.
Soome jääb Eestile endiselt heaks naabriks, kellelt on, mida õppida: kuidas hoida oma inimesi, kuidas pidada maailma üht parimat haridussüsteemi, ja kuidas säilitada väärikus ka keerulistes oludes.
