NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Kas vaidlusteks lugeda seda, et RE raiub nagu rauda ja teised on temaga nõus, siis olen mina küll vaidlustest teisiti aru saanud. Ja kahjuks oli IGALE pisutki iseseisvat mõtlemisvõimet omavale inimesele ammu selge see, millest see valge raamat räägib. Aga mida teha nendega, kes EI TAHA ilmselgetest asjadest aru saada? Seda mitte tahtmist ajab ju kogu aeg oravate poliitika. Mida see nende "parem plaangi" muud on kui kivinenud arusaamade veelkordne ülekordamine? Ja selle tegelik sisu on: tehke nii nagu meie tahame ja pärast tulgu või veeuputus, peaasi, et meie oma tahtmise saaksime. Täpselt sama on selle iga hinna eest eurole üleminekuga. Reformaritele on omane abinõu ületähtsustamine- tegelikult on euro abinõu , mitte eesmärk ja asi iseeneses, mis kõik heaks pöörab. Kahjuks aga ei ole kuidagi aru saada, mida selle euroga kavatsetakse siis "peale hakata", jutt on ikka selline, et KUI euro saame, siis on kõik kohe hästi. Ka madalad maksud pidid AINULT HEAD meile tooma. Järgmine oli tööturu paindlikkus, siis aatomienergia jne. Maksuvabadest reedetest ja rohkem raha kätte taolistest lollidele suunatud sloganitest siinjuures ei tahaks rääkidagi.
"ei ole kuidagi aru saada" taandubki sellele, et iseenesest ei selgus, on taasküsimuseks see "valge paber", millele me täna midagi kirjutada ei oska, ja kriis. Jällegi mis. Kui õpitu unustame. Lugeda vajaka jääb kui?
Aga maailm on kõiges ju loetletud ja kas raamatut kätte võttes siis meile midagi leida ei ole?!
„Millal viimaks ometi hakkab paremaks minema - parem juba on olnud”
******************* *******
Nii rääkis Grzegorz W. Kolodko* hilja-aegu Madridis, võiks öelda, et ka seoses Poola esimese ELis viisastaku tulemuste hindamisega. Muidugi, ta esmalt rõhutas, et euroliidus on Poola majandustase absoluutselt kahtlemata tõusnud, kuid seda mitte suhteliselt, eriti võrdluses „vanade” liikmesriikidega. Ja ta prognoosis, et nii mõnedki uued liikmesriigid ongi määratud jääma rikka euroliidu tagasihoidlikeks marginaalseteks ääremaadeks - eeskätt tõenäoliselt need uued liikmesriigid, mis absoluutselt tasemelt selle esimese viisaastaku jooksul oleks võinud saavutada palju paremaid tulemusi - optimaalse makroökonoomilise juhtimise rakendamisel.
Kas ei tule tuttav ette? Kas ka Eesti majandusolukord ei oleks võinud olla esimese euroliidus oldud viisaastaku lõpuks absoluutselt palju tugevamas seisus? Nt kui ei oleks olnud vähemalt taolisi täiesti kahetsusväärseid nuripoliitikaid nagu: 2005 suhkru spekulatsiooni tõkestamise nuriseadus mis ligi miljardilise trahvi rahvale kaela tõi, sest oli ilmselt ikka veel koostatud kolhoosikorralises vassimise vaimus; 2005 ja 2006 algul magati maha võimalus täita küpsele turumajandusele omased Maastrichti kriteeriumid et 2007 usaldusväärsemale euro-alale siirduda, seda EPlt tellitud hällilaulude saatel (pooltosinat eurole kiire ülemineku projekti+ eurovahetuse lossike) - täpsemalt öeldes valiti partokraatliku hämamise mängudes vastutustundetult ja asjatundmatult anti-friedmanistlik inflatsioonilisele rahaillusioonile põhinev poliitika: kümnete miljarditega laastavate tagajärgedega nii majanduse konkurentsivõime hävitamisega kui ka välisvõlgnevuse hulluse kultiveerimisega jne ; 2008 kevadel kehtestati absurdne „avansilise tulumaksu seadus” mis küll hilissügisel enne jõustumist tühistati, kuid selle vaatamata kahjustas see seik riigi institutsionaalse infrastruktuuri usaldusväärsust, eriti välisinvestorite silmis, kes kiiruga hakkasid nt siinsetes firmades omakapitali kärpima ning agaramalt investeeringuid Eestist välja suunama, seda muidugi Eestis maksustamata kapitaliga: ilmselt oli seaduse tagamõtteks paari aastaga ligi nelja miljardi kantimine riigieelarvest eeskätt hargmaistele pankadele kingituseks dividendimaksude kärbetena; jne.
Vaatamata Eesti sisemajandustegevuse absoluutmahtude tõusust (eriti arvestades, et mis oleks olnud kui Eesti oleks jäänud viis aastat tagasi ELi ukse taha), siiski nõrgenes kogu perioodi jooksul Eesti üldine majanduspositsioon võrreldes „vanade” liikmesriikidega. ...
JUHTKIRI: Valge paber, hilinenult
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Aga maailm on kõiges ju loetletud ja kas raamatut kätte võttes siis meile midagi leida ei ole?!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
******************* *******
Nii rääkis Grzegorz W. Kolodko* hilja-aegu Madridis, võiks öelda, et ka seoses Poola esimese ELis viisastaku tulemuste hindamisega. Muidugi, ta esmalt rõhutas, et euroliidus on Poola majandustase absoluutselt kahtlemata tõusnud, kuid seda mitte suhteliselt, eriti võrdluses „vanade” liikmesriikidega. Ja ta prognoosis, et nii mõnedki uued liikmesriigid ongi määratud jääma rikka euroliidu tagasihoidlikeks marginaalseteks ääremaadeks - eeskätt tõenäoliselt need uued liikmesriigid, mis absoluutselt tasemelt selle esimese viisaastaku jooksul oleks võinud saavutada palju paremaid tulemusi - optimaalse makroökonoomilise juhtimise rakendamisel.
Kas ei tule tuttav ette? Kas ka Eesti majandusolukord ei oleks võinud olla esimese euroliidus oldud viisaastaku lõpuks absoluutselt palju tugevamas seisus? Nt kui ei oleks olnud vähemalt taolisi täiesti kahetsusväärseid nuripoliitikaid nagu: 2005 suhkru spekulatsiooni tõkestamise nuriseadus mis ligi miljardilise trahvi rahvale kaela tõi, sest oli ilmselt ikka veel koostatud kolhoosikorralises vassimise vaimus; 2005 ja 2006 algul magati maha võimalus täita küpsele turumajandusele omased Maastrichti kriteeriumid et 2007 usaldusväärsemale euro-alale siirduda, seda EPlt tellitud hällilaulude saatel (pooltosinat eurole kiire ülemineku projekti+ eurovahetuse lossike) - täpsemalt öeldes valiti partokraatliku hämamise mängudes vastutustundetult ja asjatundmatult anti-friedmanistlik inflatsioonilisele rahaillusioonile põhinev poliitika: kümnete miljarditega laastavate tagajärgedega nii majanduse konkurentsivõime hävitamisega kui ka välisvõlgnevuse hulluse kultiveerimisega jne ; 2008 kevadel kehtestati absurdne „avansilise tulumaksu seadus” mis küll hilissügisel enne jõustumist tühistati, kuid selle vaatamata kahjustas see seik riigi institutsionaalse infrastruktuuri usaldusväärsust, eriti välisinvestorite silmis, kes kiiruga hakkasid nt siinsetes firmades omakapitali kärpima ning agaramalt investeeringuid Eestist välja suunama, seda muidugi Eestis maksustamata kapitaliga: ilmselt oli seaduse tagamõtteks paari aastaga ligi nelja miljardi kantimine riigieelarvest eeskätt hargmaistele pankadele kingituseks dividendimaksude kärbetena; jne.
Vaatamata Eesti sisemajandustegevuse absoluutmahtude tõusust (eriti arvestades, et mis oleks olnud kui Eesti oleks jäänud viis aastat tagasi ELi ukse taha), siiski nõrgenes kogu perioodi jooksul Eesti üldine majanduspositsioon võrreldes „vanade” liikmesriikidega. ...