JUHTKIRI: Torutööde ja PR-i pealinn

Mis on Tallinnale kõige iseloomulikum? Enamik ristlusturiste ja küllap ka paljud tallinlased ütlevad tõenäoliselt, et vanalinn. See pole vale, ent linnavalitsemise vaatenurgast osutub üheks Tallinna eripäraks olevat hoopis kanalisatsioonile ja veevärgile tehtud kulutuste ülikiire kasv viimastel aastatel – mullu võtsid need linnaeelarvest ligi viis korda rohkem raha kui 2005. aastal. Teine huvitav fakt, mis selgub äsja avaldatud statistikaraamatust „Tallinn arvudes”, on see, et linna avalike suhete teenistus on linnakantselei suurim osa –

PR-iga tegeleb kuuendik kantselei umbes 200 töötajast. Seega – Tallinn on torutööde ja PR-i pealinn.

Torutööde pealinna staatusest Tallinn ajapikku kõigi eelduste järgi siiski vabaneb, sest 2011. aastaks peab Tallinna Vesi linna kanalisatsioonivõrgu laiendamise lõpetama. Linn maksab nende tööde eest küll veel 2014. aastani kokku umbes miljard krooni, aga seegi on edu, võrreldes algse lepinguga, mille kohaselt oleksid need tööd läinud maksma pool miljardit krooni enam ja maksmine kestnuks kolm aastat kauem. Olgu tänatud ehitushindade langus!

XXL-mõõtu avalike suhete aparaadile ei ole majanduskriis mõjunud sama laastavalt kui ehitushindadele. PR-koosseisude vohama löömine on viimastel aastatel iseloomustanud kõiki poliitilise valitsemise all olevaid asutusi, kuid Tallinna linnavalitsus on selles arengus kahtlemata tipptegija. Arvud näitavad, et üldvalitsemiskulud on Tallinnas mitu aastat kasvanud paljudest linnakodanike heaolu otseselt mõjutavatest kuludest – näiteks haridus-, spordi-, ühistranspordi- ja teedemajanduse kuludest – kiiremini. Praegustes oludes ei ole suuga suure linna ehitamine enam kohane, õige oleks suunata raha sisuliselt tähtsate tegude tegemiseks. Ent sügisel ees seisvad kohalikud valimised ei jäta kahjuks lootust, et ülepaisutatud PR-aparaadi vähendamine annaks märkimisväärse panuse Tallinna üldvalitsemiskulude vähendamisse.