Juhtkiri: Soodne aeg piirileppeks
Algul Pühajärvel ja Võrus, siis aga juba Pihkvas. Sügisel peaks tulema ka teise koja, riigiduuma väliskomisjon Tallinna.
Mitte et parlamentaarse taseme suhtlus midagi liialt lubaks. Sageli oli selle sisu piisavalt ebameeldiv. Aga vahepeal suurem kahepoolne suhtlus puudus ja vähemalt on nüüd tulekul pilt ja hääl. Alles sügisel oli riigikogu väliskomisjoni laeks Pihkva kuberneri külastamine, kusjuures kohtuti hoopis kuberneri alluvatega, kellega polnud kuuldavasti suurt midagi rääkida.
Teadaolevalt tunnevad venelased nüüd ka huvi Eesti-Vene piirilepingu vastu, iseasi, kas see on vaid kompimine või midagi tõsisemat.
Mäletatavasti oli see kahe maa välisministrite vahel juba 2005. aastal sõlmitud, kuid riigikogu otsus selle ratifitseerimisseaduses 1920. aasta Tartu rahule viidata viis Venemaa-poolse allkirja tagasivõtmiseni. Seetõttu ongi piirileping olnud varjusurmas.
Miks just nüüd ja praegu, võiks küsida. Üks võimalusi seda vaadata on nii, et Venemaal on praegu kõik valimised peetud, järgmised ohutus kauguses ja seega on käes paras aeg teha pragmaatilisi samme, ilma et peaks eriti hakkama publiku jaoks särki rebima ja menukaalutlustest end segada laskma. Jah, muidugi pole võimalik piirileping või üldse kontaktid Venemaa jaoks liiga problemaatiline teema. Kuid igal juhul on praegu küllalt väheproblemaatiline aeg.
Teiseks, Eesti on siiski Euroopa Liidu liige ja Venemaa riik, mis soovib perspektiivis oma kodanikele viisavabadust Euroopa Liiduga. Jah, Moskva ei eelda, et saaks seda niipea, ja ega Eesti võimalik vastutegevus ka Venemaale liigne probleem pole muude probleemide seas. Kuid ilmselt on neil ikkagi vaja perspektiivis parimaid võimalikke tingimusi viisavabaduse läbiminekuks ning võimalik vastuajamine eos minimeerida.
Millal me jõuame selleni, et Venemaa president või peaminister Eestit külastaks? See pall on venelaste käes. Eestlaste asi on hoida uks lahti ja olla valmis kõnelema, sest normaalsed suhted naabrite vahel on mõlema poole huvides. Kontaktide säilitamine on vajalik.
Piirilepingut on perspektiivis ka tarvis juba ühe võimaliku tülikanali elimineerimise huvides. Kuid seda mitte iga hinna eest – suhete parandamine sõltub peaasjalikult ikkagi Venemaast, sest teiste naabritega Eestil ju selliseid probleeme pole.
