JUHTKIRI: Rahu ning kaine mõistus

Tallinna kesklinnas  öise märatsemise ja lõhkumiseni viinud vastandused on veel õhus. Tõnismäelt alanud sündmused näitasid alles kord, et vägivallast ei võida keegi. Verised ninad, põlevad kioskid ja katusele keeratud autod ei teinud kedagi õnnelikumaks. Päikesevalguses pidid kõik asjassepuutujad olukorda hindama. Reede õhtuks olid vigastused üle vaadatud ja esmane kahju kokku arvutatud. Politsei teeb oma tööd, tuvastades vandaalitsemises osalenuid ning turvates olulisi kohti, tara paigaldati ka Toompea lossi juurde.

Kurjategijate – sest öiseid kaklejaid, akende lõhkujaid, liiklusmärkide ümberlükkajaid ja lihtlabaseid vargaid ei saa kuidagi muudmoodi nimetada – kinnipidamine ja karistamine on meie õigusriigis ainuvõimalik. Seadusrikkumise eest karistatakse kõiki, sõltumata motiividest, ideoloogiast või rahvusest. Ümberkondsete aplaus ja tunnustus mõttetule purustustööle ei muuda üdini ühiskonnavastast käitumist mingil viisil vabandatavaks ega vastuvõetavaks.

Karjakäitumise või vägijoogi mõjul kurja teinu kainenemine on valus. Arvatavasti ärkasid paljud laamendajad hommikul õuduse ja ehk ka kahetsusega oma hävitustöö pärast. Õõvastav on, kuidas täiskasvanute märatsemisega läksid viha mõjul kaasa ka väga noored kooliõpilased. Ehk aitab noortega sündmustest rääkimine vältida koolide kaupa karvupidi kokku minemist, sest varateismeliste laamendamist seletab vaid nende piiratud oskus mõista enda seost ajaloo ja toimuvaga.

Praegu on ainuõige koos mõelda: kuidas edasi? Ükski poliitik ei tohi näha öistes märatsejates oma valijaid ega üritada vastandumisega ebariigimehelikult lühiajalist populaarsust võita. Sest oma valitud kohast läbi kaose, mässu ja viha õhutamise kinni hoidmine on kindlaim viis rahva toetuse kaotamiseks, seda enam, et väga suur enamus Eesti elanikke seda vastandust ei jaga.

Me ei tohi hakata näpuga näitama, sest just see taastoodab viha, mis kontrolli alt väljudes teeb trammiteele lõkke ja üritab süüdata armsas puumajas asuvat lõngapoodi.

Jah, Vene riik jätkab oma imperialistlike ja ekspansionistlike huvide eest seismist, kuid seda enam peame me mõtlema, mida tahame meie. Eesti – just nimelt suure tähega Eesti – rahvuslik huvi on säilitada rahu ning kaine mõistus.

Provokatsioonid ja vandalism teevad asja vaid hullemaks. Ratsionaalselt arutledes jõuame koos lahenduseni, mis loob meile kõigile tulevikus kõige vähem probleeme.