JUHTKIRI: Pikem tee gümnaasiumi?

Po­le sa­la­dus, et suur­lin­na­de gümnaa­siu­mi­de kas­van­di­kud rii­su­vad kõrg­koo­li­des­se pürgi­des koo­re. Väik­se­ma­te gümnaa­siu­mi­de õpi­la­si jõuab sin­na jär­jest vä­hem. Neis koo­li­des on vä­hem eria­la­se ha­ri­du­se­ga õpe­ta­jaid ja vä­hem va­li­kai­neid. Seepä­rast on ha­ri­dus­mi­nist­ri ka­vat­sus põhjen­da­tud. Mi­da kõrgem ha­ri­dus­ta­se, se­da vä­hem on õigus­ta­tud oo­tus, et se­da võiks saa­da ko­du lä­he­dal.

Gümnaa­siu­mi eral­da­mi­ne ai­tab ehk pi­sut­ki lee­ven­da­da kon­ku­rent­si­sur­vet mõne­de koo­li­de esi­mes­tes klas­si­des, kus see võtab ja­bu­raid vor­me. Sa­mal ajal on prae­gu mit­med Ees­ti pa­ri­mad gümnaa­siu­mid just sel­li­sed, kus muud pea­le gümnaa­siu­mio­sa po­le­gi. On ju va­ba­taht­li­kul gümnaa­siu­mil soo­tuks tei­sed eesmär­gid kui ko­hus­tus­li­kul põhi­koo­lil. Gümnaa­siu­mi põhi­koo­list la­hu­ta­mi­ne võib osu­tu­da mit­mel põhju­sel va­lu­li­seks. Õpi­las­tel tu­leb roh­kem sõita ja see tä­hen­dab li­sa­ku­lu. Suur hulk koo­li­ma­ju on ehi­ta­tud 12 klas­si­le. Seetõttu võib la­hu­ta­mi­se pu­hul tek­ki­da seis, kus koo­li­ma­jad on kas õpi­la­si lii­ga täis või sa­ge­da­mi­ni lii­ga tühjad.

Suu­rem hulk õpi­la­si va­lib ilm­selt kut­se­koo­li, kuid nen­de õpi­las­ko­had nõua­vad teh­ni­li­se in­ven­ta­ri tõttu roh­kem ra­ha kui gümnaa­siu­mid. Pa­ra­ta­ma­tult tun­ne­vad mit­med se­ni­sed gümnaa­siu­mid end põhi­koo­liks ma­dal­da­mi­se pu­hul hal­vas­ti ja sõdi­vad kõigi va­hen­di­te­ga sel­le vas­tu. Sa­ma­moo­di kan­na­ta­vad täht­su­se lan­gu­se all oma­va­lit­su­sed, kus se­ni oli gümnaa­sium, aga tu­le­vi­kus jääb ai­nult põhi­kool. Val­da­de veel suu­re­ma mar­gi­na­li­see­ru­mi­se oht on täies­ti ole­mas. Ent igal pool ei ole võima­lik kor­ra­lik­ku gümnaa­siu­mi pi­da­da, ol­gu ar­mas­tus ko­du­val­la vas­tu nii suur kui ta­hes. Väi­ke­lin­na­de ja val­da­de noor­te­le kon­ku­rent­sivõime­tu gümnaa­siu­mi­ha­ri­du­se ja­ga­mi­ne po­le kind­las­ti õige viis nei­le oma ar­mas­tust näi­da­ta.