JUHTKIRI: Pensionisammas kärpekeerises
(11) Riigiisad ja -emad, kes otsivad uusi kärpevõimalusi, on taas pööranud pilgu teise pensionisamba poole. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul võiks juba alates 1. juunist – veel parem 1. maist – külmutada kaheks aastaks nii üksikisikute kui ka riigi sissemaksed teise pensionisambasse. See aitaks riigil tänavu kokku hoida ligi 1,5 miljardit krooni ning võimaldaks ära hoida edasised kärped valdkondades, kus need võiksid olla veelgi valusamad.
Meenutagem. Viimati oli teise pensionisamba kallale minekust juttu jaanuaris. Siis räägiti sellest, et juhul kui riik taganeb oma lubadusest – lõpetades omapoolsed sissemaksed – peab olema ka teise sambaga ühinenutel võimalus lepingust taganeda. Ning kogutud raha pangast välja võtta. Praeguse kava raames sellest enam juttu ei tehta. Niisiis – riik kui üks lepingupool saab taganeda. Üksikisik mitte.
Kahtlemata on teise samba maksete külmutamine ootuste petmine, mis õõnestab niigi habrast usaldust. Juhul kui riik taganeb aastakümneteks antud lubadusest, oleks õiglane anda ka rahvale võimalus süsteemist välja astuda. Kuid see, mis on õiglane, ei pruugi olla riigijuhtide seisukohast pragmaatiline – sest juhul kui teisest sambast hulganisti välja astutakse, on Eesti pensionireform sama hästi kui läbi kukkunud.
Jah, riigimeeste tasandilt vaadatuna võib teise samba sissemaksete külmutamine tunduda parim valik halbade seast. On ju ligi 70–80 protsenti teise samba rahast seni Eestist välja investeeritud. Maksete külmutamine tähendaks selle raha väljavoolu peatamist. Kuid üksik-isiku tasandil on ikkagi tegu õigustatud ootuse petmisega. Rääkimata sellest, et just ajal, mil aktsiaturud on madalseisus, on hea investeerida. Praeguses kriisis, mil kärpekarussell käib täie hooga, õpitakse üht: tänane lubadus võib olla juba homme kehtetu veksel.




























