JUHTKIRI: Õrn kasvulootus

Eestis registreeriti selle aasta teises kvartalis kiire majanduskasv, kiirem, kui enamik analüütikuid oli oodanud: 3,5% võrreldes eelmise aasta sama ajaga ja 2,0% võrreldes tänavuse aasta esimese kvartaliga. Positiivne areng ei iseloomusta Eestit üksi. Samamoodi näitasid üllatavalt tublit kasvu veel mitu Euroopa riiki: Rootsi, Soome, Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Taani. Nii tuli ka terve Euroopa Liidu teise kvartali majanduskasv võrreldes eelmise aasta sama ajavahemikuga 1,9% – märksa suurem, kui ökonomistid ootasid.

Muidugi on Euroopas ka terve hulk aeglaselt kasvava või endiselt languses oleva majandusega riike: Läti, Kreeka, Hispaania, Bulgaaria, Rumeenia.

Kui neid nimesid vaadata, torkab kohe silma Eesti jaoks optimismi sisendav asjaolu. Nimelt kuuluvad meie olulisemad ekspordipartnerid Rootsi, Soome ja Saksamaa kõik kiire kasvu piirkonda. Olulistest kaubanduspartneritest jääb miinuspoolele ainult Läti.

Siit ka selgitus Eesti headele näitajatele. Soome ja Rootsi majanduse elavnemine (lausa minibuum) on vedanud tõusule ka Eesti majanduse. Seda kinnitab ka statistika silmitsemine. Eesti siseturu nõudlus tammub endiselt paigal, kuid just tööstustoodang ja eksport on kiiresti kasvanud ja ka Eesti majanduskasvu vedanud.

Mis saab edasi? Kas Euroopa majanduse taastumine tõepoolest jätkub kiire ja valutuna? Või on tegemist ühekordse sähvatusega, millelt ei maksa loota elujõudu? Enamik spetsialiste on ennustusi tehes ettevaatlikud, kuid jääb mulje, et pigem kaldutakse olema skeptiline. Arvatakse, et teises kvartalis saavutatud kasvunäitajad ei jää püsima, Euroopa hoog raugeb ja pigem tasuks olla õnnelik, kui Euroopa ei lange tagasi kriisi või stagnatsiooni. Ka tasane kulgemine on parem kui viimased kaks aastat nähtud jubedus. Eesti ei saa Euroopa kasvamise või mittekasvamise puhul eriti midagi teha. Meie seda ei mõjuta, aga avatud majandusena sõltume paratamatult laiematest arengutest. Seda tuleks lihtsalt teadvustada ja hoolikalt jälgida, mis Euroopas ja mujal maailmas toimub.