JUHTKIRI: Odav väljamüük

Mida arvata perekonnast, kes võttis majandusmulli paisumise ajal endale liiga suuri kohustusi ning nüüd, kui hinnad on maas, püüab hinge tagant viimase maha müüa? Umbes nii talitavad praegu Eesti valitsuspoliitikud, kes võimu nimel andsid buumi ajal ülikalleid lubadusi, ent nüüd, kui kitsas käes, on valmis riigi vara kiirele väljamüügile panema.

Eile teatas rahandusministeerium, et riik on langetanud põhimõttelise otsuse müüa oma osalus Eesti Telekomis. Praegu kuulub riigile Eesti Telekomi aktsiatest 24 protsenti ja Arengufondile kolm protsenti. Riik loodab Eesti Telekomi müügist teenida 3,5 miljardit krooni, lisaks veel 262 miljonit krooni lisadividendide kujul. Ühtlasi paneb riik Telekomile kohustuse maksta järgneval kolmel aastal aktsionäridele dividendidena välja sada protsenti puhaskasumist – riigi võit oleks tulumaks dividendidelt. Iseküsimus on aga, mida tähendab puhaskasumi täielik dividendideks maksmine Eesti Telekomile ettevõttena – võib ju eeldada, et Elionil ja EMT-l on seega arenduseks ja investeeringuteks lähiaastatel vähem raha.

Veel tähtsam küsimus on aga, mida tähendab Eesti Telekomi müük riigile pikas perspektiivis. Viimase viie aasta jooksul on riik teeninud Eesti Telekomilt 2,18 miljardit krooni dividenditulu. Varsti seda enam pole. Telekomi osaluse müügi tõttu kaotab ilmselt ühe rahaallika ka Arengufond – organisatsioon, mis peaks kaasa aitama Eesti majanduskeskkonna paranemisele.

Telekomi osaluse müük tähendab sedagi, et riik kaotab sisuliselt sõnaõiguse suures infrastruktuuriettevõttes, mis valdab telefoni- ja internetiühenduste maismaaliine. Riik võib sellelt tänavu teenida lühiajalist tulu, kuid pikas perspektiivis maksavad selle kinni inimesed – nii tarbijate kui ka maksumaksjatena. Targaks, ettenägelikuks ja riigimehelikuks on valitsuse kava raske nimetada – selle taga on sama poliitmentaliteet, mis mulli ja sellele järgnenud kriisi nii suureks paisutas.