JUHTKIRI: Nii euro ei tule

 Kõige vii­ma­ne, mi­da Ees­ti prae­gu va­jab, on Eu­roo­pa Kesk­pan­ga är­ri­ta­mi­ne. Sak­sa­maa fi­nants­kes­ku­ses Frank­fur­dis asu­val or­ga­ni­sat­sioo­nil on muu seas ülitäh­tis roll Eu­roo­pa Lii­du liik­mes­rii­gi as­tu­mi­sel eu­roa­las­se. Il­ma kesk­pan­ga po­si­tiiv­se suh­tu­mi­se­ta ei hak­ka eu­rod kus­kil käi­bi­ma.

Kuid na­gu tä­na­sest Päe­va­le­hest saab lu­ge­da, on Ees­ti va­lit­sus ja eri­ti ra­han­dus­mi­nis­tee­rium saa­nud kesk­pan­ga är­ri­ta­mi­se­ga häs­ti hak­ka­ma. Ko­gu­ni nii häs­ti, et pan­ga pre­si­dent Jean-Clau­de Tric­het on pi­da­nud saat­ma kar­mi­des too­ni­des kir­ja, mil­les tu­le­ta­tak­se meel­de Ees­ti ko­hus­tust kon­sul­tee­ri­da en­ne fi­nantssüstee­mi alu­seid puu­du­ta­va­te sea­dus­te muut­mist või vas­tuvõtmist kesk­pan­ku­ri­te­ga. Väi­ta, et pre­si­dent Tric­het te­ge­leb ene­se ületäht­sus­ta­mi­se­ga, on lau­sa hul­lu­meel­sus – sel­le me­he nä­pu­vii­bu­tu­se pea­le tõuse­vad ja lan­ge­vad tu­rud ko­gu maail­mas.

Miks las­ti as­jal min­na nii­kau­ge­le, et Euroopa Kesk­pank pi­di vä­ga kur­jalt rea­gee­ri­ma, ei õnnes­tu­nud ei­le väl­ja sel­gi­ta­da. Eelnõu et­te val­mis­ta­nud ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi ja mi­nis­ter Iva­ri Pa­da­rit ta­bas kesk­pan­ga sei­su­koht just­kui oo­ta­ma­tult ja kom­men­taa­ri­dest keel­du­ti.

Kuid siin­ko­hal ta­sub meel­de tu­le­ta­da, et see ei ole ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mil esi­me­ne kord Eu­roo­pa pea­le vi­lis­ta­da. Sügi­sel är­ri­ta­ti sa­mal vii­sil Eu­roo­pa Ko­mis­jo­ni oma st­ruk­tuu­ri­re­for­mi­ga, mistõttu olid Brüsse­list saa­bu­vad eu­ro­ra­ha mak­sed häi­ri­tud mitu kuud. Ku­ju­ne­mas on mus­ter, mis po­le sel­gelt Ees­ti­le ka­su­lik. Miks sel las­tak­se eda­si kes­ta? Mis toi­mub ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis? Miks tu­le­vad sealt uu­di­sed, mis ai­va sol­gi­vad Ees­ti mai­net Eu­roo­pa ins­ti­tut­sioo­ni­de sil­mis?

Eu­roo­pa Lii­dus, na­gu ka ra­ha­lii­dus, on edu saa­vu­ta­mi­se va­lem liht­ne: aus, ava­tud ja aja­ko­ha­ne dis­kus­sioon kõigi as­jast hu­vi­ta­tud osa­pool­te­ga. Kui eu­roa­las­se as­tu­mi­se el­lu­vii­mi­ne hak­kab toi­mu­ma sa­ma­moo­di Brüsse­lit ja Frank­fur­ti tea­vi­ta­ma­ta, siis po­leks sel­le ta­gajär­jeks liht­salt mõni ki­ri. Ta­gajär­jeks oleks aval­du­se­le löö­dav lühi­ke tem­pel: „Non.”