JUHTKIRI: Muusika- McDonald’s Eestis
Valgetes juhtmetes mängib muusika, mis jõuab sinna Apple’i ülemaailmsest digitaalsest muusikapoest iTunes, mis hakkas kuu aega tagasi Eesti ostlejatele muusikat ja eelmisel nädalal filme pakkuma.
Ameeriklaste valgete juhtmete lembus on teinud arvutifirmana alustanud Apple’ist maailma suurima muusikamüüja: kokku on iTunesist ostetud 16 miljardit muusikapala. Välismaiste lugude kõrval saab sealt osta näiteks Siiri Sisaski ja Ultima Thule, Ewert and The Two Dragonsi, Kerli, Liis Lemsalu, Kärt Johansoni ja isegi Urmas Alenderi loomingut.
Tore on iTunesist muusika ostmise lihtsus. Kuigi otseseid uuringuandmeid pole, et iTunes vähendaks muusikapiraatlust, edendab selline muusikapood legaalset ostmist.
Kui umbes kuu aega tagasi levisid esimesed jutud sellest, et iTunes avab uksed ka Eesti tarbijatele, klõpsisin öötundidel saite, et seda esimest hetke tabada. Mind kannustas erialane huvi, aga mul on raske mõista eufooriat, millega iTunesi avanemist kajastati lausa õhtustes teleuudistes. Miks see iTunesi toredus Eestile oluline on? Polegi.
ITunes on justkui digitaalse muusikaäri McDonald’s. Kui Ameerika burgerisöökla 15 aastat tagasi Tallinnas oma esimese esinduse avas, oli see ju ka tore. Ent globaalse maitsega McDonald’si menüü on sama kosmopoliitne ja kohaliku eripärata nagu iTunes. Kui McDonald’si tulek võis olla omal moel mingi sümbol, lääne (ostlemis)vabaduse puhang kesk postkommunismi, siis iTunesi sümboolne võim puudutab hoopis nõrgemalt. Ja iTunesil on oma 16 miljardi müüdud muusikapalaga pikk maa käia, et jõuda McDonald’si müüdud 250 miljardi burgerini.
ITunesi avanemise üle rõõmustamise asemel peaksime rohkem tähelepanu pöörama Eesti enda tehnoloogiaettevõtjatele või lihtsalt nutikatele noortele, kes veel ettevõtjad pole. Uskuge mind, potentsiaali uue Eesti Skype’i tegemiseks on siin kindlasti.
