Juhtkiri: Mürgine õhk
Tänapäeva Euroopa linnad üritavad liikluse planeerimises lähtuda sellest, et jalakäijad ja jalgratturid peavad jääma maa peale, maa alla suunatakse aga autod. Ja maa peale peaks jääma ka ühistransport, kui metrooliinid välja arvata.
Tallinna kesklinna Viru keskust ehitades tehti midagi üsna pretsedenditut: maa alla rajati mastaapne bussiterminal. See võib tunduda kaupmeestele ja linnaisadele praktiline: inimesed suunduvad otse ühissõidukist poodlema. Paraku on Viru keskuse bussiterminali pärisosaks saanud tugev heitgaasiving: nagu näitas Päevalehe korraldatud mõõtmine, oli Viru keskuse bussiterminali õhus keskeltläbi 73 mikrogrammi peenosakesi kuupmeetri kohta. Euronormi järgi ei tohi kuupmeetris õhus ööpäeva keskmisena olla enam kui 50 mikrogrammi peenosakesi.
Juuksekarva läbimõõdust väiksemad peenosakesed, mis tekivad rehvide kulumisel ning mootorikütuste põlemisel, on üldjuhul toksilised ning sageli seotud raskemetallidega. Peenosakesed rikuvad hingamisteed ja südant, tekitavad vabu radikaale, vähendavad viirustele vastupanu võimet ning põhjustavad kopsuvähki ja astmat. Seega võib öelda, et Viru bussiterminalis bussi ootamine on sõna otseses mõttes tervistkahjustav.
Kui Tallinn tihendab ühissõidukite graafikuid, suureneb Viru terminalis õhureostus ilmselt veelgi. Linnavalitsus peaks võtma seda probleemi tõsiselt. Esiteks tuleks hakata Viru terminalis õhukvaliteeti regulaarselt jälgima – see, et tervelt kaheksa aastat pole seal mõõtmisi teostatud, on vastutustundetu. Teiseks peaks linn kaaluma võimalust mõned bussipeatused taas terminalist välja viia. Ning kolmandaks tuleks investeerida ventilatsiooni ja bussidesse, mis õhku vähem reostavad.
Tõsi, mõned Tallinna tänavalõigud, kuhu ei jõua puhastav meretuul, on Viru terminalist veelgi enam reostatud. 2010. aasta kevadel, kui Päevaleht taas mõõtmisi korraldas, leiti näiteks Tartu maanteel keskturu juures kuupmeetrist õhust 189 mikrogrammi peenosakesi, Narva maanteel Petersoni kohviku juurest aga 163 mikrogrammi.
Jalakäijate ja ühissõidukite kasutajate ökoloogiline jalajälg on väiksem kui autosõitjatel. On moraalselt väär, kui need, kes käituvad kaaslinlasi arvestavalt – eelistades autosõidule jalgsikäimist, ühissõidukit või jalgratast –, peavad kannatama heitgaaside all rohkem kui need, kes lihtsalt gaasi annavad, müra ja tossupilv taga.
