JUHTKIRI: Mida teha Sakala keskusega?
(5)Arhitektuur riivab paratamatult iga inimese silma – sellest ka lõputud vaidlused. Ei ehitata ju aastakümneteks, vaid sajanditeks.
Ometi võib Sakala keskust ehk 1985. aastal Raine Karbi poolt projekteeritud ja rahvasuus “Karla katedraaliks” nimetatud hoone eluiga kujuneda tavatult lühikeseks. Praegune seis viitab sellele, et maja ehitatakse ümber või lammutatakse sootuks. Kaitse alla ei kipu seda keegi võtma ja ega tegemist olegi mingi arhitektuurilise suursaavutusega. Peale selle on omal ajal EKP keskkomitee pikenduseks kerkinud majal halb maine, millele viitab ka tema rahvapärane nimi. 1980. aastatel imbus meile kummalist arhitektuuri koos sisekujundusega, mis sarnaneb tol ajal Leedus, Poolas ja SDV-s levinud maitsega.
Teisalt aga on seegi oma ajastu märk. Töö usaldati tollasele ametlikule esiarhitektile ning sisekujundustöid tegema kaasati parimad jõud. Siit ka arhitektide liidu seisukoht, et tuleks säilitada hoone dominandid, eelkõige “kellatorn”, samuti ei soovitata liigset laienemist Estonia teatri poole. Meenub, et 1990. aastate lõpul püüti vaidlustada kunstimuuseumi asukohta ning alternatiiviks pakutigi Sakala parklat, mis iseenesest lausa nõuab hoonestust.
Lammutamine oleks kõige lihtsam lahendus, kuid sellega kaotaksime linnapildis jällegi midagi olulist. Raske on uskuda jutte, et pealtnäha nii kapitaalne paekivist hoone on peaaegu varisemisohtlik. Nii võib tekkida kahtlusi ka teiste Karbi suurprojektide – rahvusraamatukogu ja linnahalli turvalisuse suhtes. Ka linnahalli lammutamise plaane on arutatud. Ometi oleks selle omapärase lahendusega ehitise kadumine veel suurem kaotus. Arendajate huvides on muidugi teha kiirelt ja odavalt ning tuua lisaks kaubanduslikku funktsiooni. Kultuuriministeeriumi asi oleks jällegi seista enda halduses oleva hoone kultuurilise rakenduse säilimise eest. Loodetavasti laheneb probleem ikkagi avaliku konkursiga – alates detailplaneeringust kuni arhitektuurilise lahenduseni.
 |
  |
 |
