JUHTKIRI: Kui töötu olla on kasulikum

Kui Eesti Päevaleht peaks vastu võtma kaastöö mõnelt töötult – oletagem, et ta kirjutab ajalehele ühe väikese loo –, siis kaotab see töötu oma töötustaatuse. Korrektselt asju ajades peaks asi käima nii: töötu vormistab ennast arvelt maha ja hiljem, kui tööotsake tehtud, vormistab ennast uuesti töötuks, kusjuures ooteaeg on kaheksa päeva. Loomulikult ei ole küsimus ajalehe kaastöödes. Sama probleem on ka kõigi teiste juhuslike ja ajutiste tööotstega. Kui töötu teeb midagi, siis kaotab ta töötustaatuse ja kaasnevad hüved. See võib olla kord nädalas kusagil koristamas või last hoidmas käimine, kord kuus ülikoolis loengu pidamine, juhuslike tõlketööde tegemine või mis tahes muu ajutine töö.

Professor Raul Eamets tõi eile riigikogus samast asjast rääkides näiteks ka proovitöö: töötu läheb üheks-kaheks päevaks tööle, teadmata tegelikult isegi veel, kas ta lõpuks üldse saab selle töökoha, aga päevase katsetöö tõttu kaotab ta töötustaatuse. Või olukord, kus inimesel on põhitöö, aga paar korda kuus teeb ta ka lisatööd. Põhitöökohast ilma jäädes võib tal töötustaatuse hoidmise nimel olla kasulikum loobuda ka senisest lisatööst.

Selliseid näiteid võib tuua palju, aga kokkuvõttes käib jutt praegu kehtiva regulatsiooni paindumatusest. See toob omakorda kaasa vähemalt kolm pahet, mida riik tahaks hoopiski ära hoida.

Esiteks võib praegune süsteem demotiveerida töötuid otsima uut ja ajutist tööd. Teiseks võib see motiveerida inimesi vastu võtma musti tööotsi, mille tõttu riik kaotab maksutulu, sealhulgas töötukindlustuseks minevaid makseid. Kolmandaks on tegemist lihtsalt mõttetu raha- ja ajakuluga. Kõigepealt töötule, kes tahab ajada asju seaduse järgi: võtan ennast töötuna arvele, võtan ennast töötuna arvelt maha, võtan ennast uuesti töötuna arvele, võtan ennast uuesti töötuna arvelt maha. Teisalt tähendab see kulu ka protsessi administreerijale, kõnealusel juhul töötukassale.

Paljudes Euroopa riikides on sellised probleemid ammu lahendatud. Omal ajal seisid nemadki samade küsimuste ees, kuid lõpuks muutsid süsteemi täpsemaks ja paindlikumaks. Eestil tuleb teha sedasama.