Juhtkiri: Kõige nõrgema piitsutamine
Seepärast jätab rahandusminister Jürgen Ligi viimasel ajal korduvalt väljendatud kava tõsta tulumaksuvaba miinimumi üldjoontes positiivse mulje. Konkreetsetest arvudest pole siiani kahjuks juttu olnud, aga selle suuna valimiseks peaks põhjust olema piisavalt. Eesti tulumaksupoliitika on paraku üsna ebasotsiaalne.
Maksustamine algab Eestis praegu juba 145 eurost kuus, mis on rahvusvahelises plaanis ülimadal tase. Sisuliselt sunnitakse makse maksma ka need, kes hädavaevu endaga toime tulevad. Ja seda täismääraga, 21 protsendiga. Võrdluseks – näiteks sakslased hakkavad tulumaksu maksma alles 660-eurosest kuupalgast ja siis ka alustuseks madala, 14-protsendise määraga. Muidugi on euro väärtus Eestis ja Saksamaal hindu ja elatustaset arvestades mõneti erinev. Kuid oma madalapalgalisi paistab Saksamaa tunduvalt paremini kohtlevat. Mõnisada eurot kuus teenivad inimesed loevad niigi iga eurot üsna hoolsalt.
Jah, tulumaksuvaba miinimumi tõus annab maksueelise ka neile, kellele seda raha nii hädasti vaja polegi, kuid olulisem on ikkagi see, et praegune süsteem maksustab peaaegu et „nullist”, muutes madalapalgaliste koorma liig raskeks ja sarnanedes nõrgemate piitsutamisega.
On muidugi oht, et maksukergendus tuleb liiga hilja ja see jääb liiga väikeseks. Opositsioon hoiatab koguni, et enne 2016. aastat tegelikku võimalust tulumaksuvaba miinimumi tõsta polegi. Pealegi eelistab Ligi alustuseks maksumäära ennast langetada, mis võib riigieelarvelt tuntavat lõivu võtta.
Probleem on ka selles, et ehkki maksulangetus võib kodanikele vahetult hästi mõjuda, ähvardab selle langetamine kahjustada ebaproportsionaalselt kohalike omavalitsuste rahakotte. Kui riigi tuluvood on mitmekesised, siis omavalitsused sõltuvad ennekõike neile laekuvast tulumaksuosast. See tähendab, et kui Eesti riigis peaks toimuma nii tulumaksuvaba miinimumi tõus kui ka tulumaksumäära langetamine, siis tuleb kohe osutada, kuidas kaduma läinud tulusid tasa teha – kas see on koduomanikele ilmselt üsna ebameeldiv maamaksu taastamine või siis kasvõi mõne muu maksu tulu (oletame näiteks, et see on käibemaks) osaline suunamine linnadele-valdadele. Jutt, et maksukoorma langetamine iseenesest elavdab nii palju majandust, et omavalitsuste tulud kasvavad niikuinii, on pigem eelduslik ja reaalses majandusolukorras kaugeltki mitte kindel.
