Juhtkiri: Kaotavad just õpilased
Kes on tõusnud, kes langenud? Kas uus bioloogiaõpetaja, kes võeti tööle pensionile läinu asemel, suudab sama hästi õpetada? Ja nõnda edasi.
Järgmine aasta on viimane, kui koolide edetabel senisel kujul ilmub. 2014. aastal tehakse riigieksameid veel vaid kolmes aines ja need on kõigile kohustuslikud: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Riigieksamite valikust ja seega ka edetabelist kaovad mitmed ained, mis seal praegu on: ajalugu, ühiskonnaõpetus, geograafia, keemia ja bioloogia. Nendes ainetes pärast 2013. aastat enam riigieksameid sooritada ei saa – nii näeb ette uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Võib eeldada, et selle tulemusel koolide edetabeli roll koolivalikul väheneb, sest see ei paku enam nii laia skaalat koolide võrdlemiseks. Teatakse, et jah, ühes või teises koolis võib matemaatika või prantsuse keel olla heal tasemel, aga ülejäänud ainete kohta usaldusväärsed ja ajakohased andmed puuduvad.
Riigieksamite arvu vähendamise taga on suuresti õpetajate lobitöö. Kellele ikka meeldiks, kui igal aastal tema töötulemusi üle Eesti võrreldaks? See tekitab stressi ja mõnigi õpetaja kurdab, et õpitulemuste arvuline võrdlemine pärsib loomingulisust. On ju aeg-ajalt üles kutsutud sellelegi, et edetabelid salastada – seegi aitavat vältida haridussüsteemi kihistumist.
Kuid need, kes riigieksamite valiku vaid kolme ainega piiramisest kaotavad, on õpilased. Esiteks kaotab see, kes armastab näiteks ajalugu või bioloogiat ja soovib oma tulevikku siduda just selle ainega, võimaluse sooritada eksam oma lemmikaines – et sellele jäägitult keskenduda. Teiseks muutub ülikooli astumine keerukamaks: paljudes ainetes taastekib vajadus korraldada sisseastumiseksameid. Kui varem olid riigieksamid, mida sai teha kodukoolis, sisuliselt ka sisseastumiseksamid, siis edaspidi on taas vaja sõita Tallinna-Tartu vahet. Eesti riigieksameid tunnustavad sisseastumiseksamitena ka mitmed välisülikoolid – Oxfordist Skandinaavia kõrgkoolideni. Kui Läti kaotas paari aasta eest riigieksamid, siis lätlased enam otse keskkoolist Oxfordi ei pääsenud: arvestama hakati hoopis Läti ülikooli esimese-teise semestri hindeid.
Jah, see, kui edetabel ei mängi enam nii suurt rolli, võib võtta hariduselust teatud pingeid maha. Kuid kahtlane, kas Eesti sellest tervikuna võidab. Eeskujuliku hariduseluga Soome on valinud teise tee: koolide edetabel on salastatud, kuid riigieksamitel saab valida paarikümne aine vahel.
