Juhtkiri: Kabinetis sündinud

Eesti Päevalehe hinnangul on õpetaja normkoormuse kaotamise plaan rutakas ja vildakalt põhjendatud. See võib kaasa tuua õpetajate veelgi suurema ületunnitöö ja teatud juhtudel koolidirektori omavoli.

Praegune seadus näeb õpetajatele ette 35-tunnise töönädala, millest klassi ees seistakse 18–24 tundi. Ülejäänud tunnid on ette nähtud koolitundide ettevalmistamiseks, õppekava tegemiseks, vanematega suhtlemiseks. Jah, juba praegu kurdavad algajad õpetajad, et nädal venib 50-tunniseks – kuid vähemalt on neil seaduslik kaitse, et üle 24 koolitunni nädalas täiskohaga töö eest nõuda ei tohi.

Edaspidi õpetajatel sellist kaitset enam poleks. Töönädala ametlik pikkus oleks endiselt 35 tundi, kuid teoreetiliselt võib direktor nõuda õpetajatelt nädalas nii kümne kui ka näiteks 35 koolitunni andmist. Ministeerium põhjendab seda vajadusega suurendada paindlikkust – et direktor saaks lubada õpetajal, kes on seotud näiteks õppekava väljatöötamisega, anda vähem koolitunde nädalas.

Jah, teatud juhtudel võib suurem paindlikkus olla vajalik. Ent kui ministeeriumi kava läbi läheks, võib eranditest saada uus reegel, mida kiputakse kuritarvitama. Kujutagem ette õpetajat, kes väikese lisasissetuleku saamiseks töötab normkoormusest suurema koormusega. Temale võib tulevikus vabalt öelda: te suudate ju anda nädalas rohkem kui 24 tundi, las teie uus normkoormus ollagi 28 tundi! Asi võib bumerangina kätte maksta ka direktoritele endile: kui normkoormusi pole, on raske öelda, mitut õpetajakohta konkreetne kool vajab. Ja kui koolijuht kurdab, et tal on paar õpetajakohta puudu ja vaja lisaraha, saavad ametnikud talle öelda: mille põhjal te seda väidate? Suurendage õpetajate koormust!

Ja see pole veel kõik. Haridusminister Jaak Aaviksoo on lubanud tõsta algajate pedagoogide alampalga praeguselt 608 eurolt 700-le. Teisalt tahab ministeerium ära kaotada õpetajate üleriigilise atesteerimise, millega kaasneb kõrgem palk. See võib staažikatele pedagoogidele, kelle atesteerimistähtaeg kukub, tähendada sissetuleku langust algaja pedagoogi tasemele. Tundub, et haridusminister üritab teha mustkunsti: korraga makstakse õpetajatele kätte streigi eest, sunnitakse neid tegema tasuta ületunnitööd ja kõige krooniks jäetakse avalikkusele mulje, justkui õpetajate palk tõuseks. Härra Aaviksoo, mitu jänest Te torukübarast veel välja võtate?