JUHTKIRI: Hüvasti, vaba ajakirjandus!

Vahi nalja, kus on alles kahe- või mitmepalgeline Juhtkiri välja kukkunud! Kuku või pikali!

Kui aluseks võtta EPLO, siis seegi on kõige puhtamal kujul äriettevõte, seega selgel kujul kontrollitud ühe või mitme inimese poolt, kes eranditult kõik järgivad mingeid huvisid ja...

ja väga vale on öelda, et see on vaba ajakirjandus. Ma ei räägi siin eetika ja moraali reeglite rikkumisest, mis lubaksid lehte ükskõik-mida, aga EPäevaleht (näiteks) juba oma müüginumbrite pärast ei lase avalikkusesse midagi, mis ajalehe "joont" võiks kahjustada. Aga mis on tglt kahjustamine?

Teiseks: EPLO kaotas anonüümsed kommentaarid, võttes päris suure hulga nii lugejatelt kui ka (irooniakilluna, khm, khm) informaatoritelt allika kaitse nii õigusena kui ka sõna vabadusena. Seega uuesti küsimus, et kas end vabaks nimetav ajakirjandus on ikka tglt vaba, ehk on "päitsed pääääs"?

"Seega uuesti küsimus, et kas end vabaks nimetav ajakirjandus on ikka tglt vaba, ehk on "päitsed pääääs"?"

Lisaks eelkõneleja (E.P.) arvamusele.
See tänane aktsioon on kavandatud avalikkuse lollitamiseks, jätmaks muljet, et ""päitsed pääääs"" küljes ei ole ohjasid, mida tõmmatakse valitsusliidu osaliste kontoritest. Seda, et ohjad toimivad tõhusalt vaid suuraudade toimel, ilmestas täna hommikul Terevisioonis Priit Hõbemägi vihjega "maadevahetuse" keissile.

Tagasi tulevikku ehk (eks)kommunistid hakkavad pärast nn. viisaskandaali enda tegelikku palet näitama.
Igasugune katse sõna-ja ajakirjandusvabadust piirata tuleb kiirelt hukka mõista, mitte hakata poliitikute tegudele hurraa hüüdma.

Ehkki me keegi ei kipu ajakirjandus kuigi palju usaldama, siis veelgi vähem usaldan ma endisi punaseid, kes vastavalt vajadusele muudavad oma värvi.

ja, kallid ajakirjanikud, nüüd ärkasite alles! Juba ammu oli aeg hakata mõtlema, kuidas meie meedias infi kajastatakse. Osade erekondadega seotud infi puhul on juba pealkirjas"suurelt ja siniselt" erakonna nimi, teiste puhul ei leia seda ka tekstis. Aga ilmselt on igal lehel mõni patukene rikaste ja ilusate ees ja eks nüüd kasutatakse võimalust teile ära teha. Muidugi on meil ka neid, kes arvavad, et kõik saavad , mida tahavad ja meedia on oma suukorvistamise ära teeninud. KUID juba ammu oleksite pidanud ilmsete "ühe mehe ja ühe värava seaduste "puhul kõvemini kella lööma. Ehk siis oleks mõni mees ka mõtlema hakanud. Kõige toredam selle juures on see, et siiani olete rahvast veennud, et hädaoht vabadusele ja demokraatiale peitub Tallinna linnavalitsuses. Ega muidugi tea, millised seadused vastavate võimaluste puhul sealt tuleksid, kuid selle paljukiidetud demokraatliku ja liberaalse erakonna esindajad tõmbavad teile ilusti koti pähe ja kuna sellele kotile või suukorvile, kuidas teile rohkem meeldib, on külge seotud roosa lindike, siis on ka aplodeerijaid palju. Valvekoer peab aga teadma, kelle käes on rihm. Ja isegi kui seda seadust nuditakse, on teile ikkagi tunda antud, et kel võim, sel õigus.

Hästi öeldud pr. Aime Kuum, paremini oleks seda raske sõnastada.
Jään huviga ootama seda aega, kui antud eelnõu on Riigikogu poolt seaduseks vormistatud ning saadetud Kadriorgu kinnitamiseks. Kas meie president julgeb selle tagasi saata või jätkub lömitamine Reformierakonna ees?

Ootaks temalt seekord siiski riigimehelikkust!

Annaksin siinkohal ka oma pisikese hääle vaba ajakirjanduse ja ajakirjanike toetuseks!
Arvan, et hr. Rein Langil edaspidi enam riigivalitsemise juurde asja ei peaks olema. See on ju meie teha ka ning peaks nüüd selge olema.
Hea, et veel niigi läks, et sellise "pisema" koha peal on..

Aime Kuum ütles juba suurema osa tõest välja, mis selle seaduseelnõu ümber puhkenud teemat puudutab. Kui ajalehed on siiani aplodeerinud valitsuse tegevusele Eesti viimisel maailma viie viimase riigi hulka, siis on neile paras kui saavad tunda ka omal nahal seda klikivalitsust.
Üldiselt on tegemist järjekordse Justiitsministeeriumi vahendusel käibele lastud Reformierakonna asendusteemaga, mille eesmärgiks on tähelepanu kõrvale juhtimine riigis olulistelt teemadelt. Varasem: Ilves presidendiks, KOV ja riigikogu valimiste ühendamine, elektrituru seadus, jne.

Muidugi info vabadus ja uurimine on vajalikud mingi õigluse ja loomulikult kohtu jaoks .

Kas ajakirjandus on nüüd tõe ja õiguse eest võideldes käe valgkes saanud või hoopis on poliit valik trumbi kätte saanud ja kehtestabki tõelise vaikiva ajastu.
Ainuke isik ,kes asju uurida võib ongi uuurija.Ainult kohus võib lubada artikli ilmumist.

Eestimeelseski ajaloos on see kõik juba kenasti olnud ja mida kauem kala letil vedeleb seda huvitava haisuga seda müüa võiks.
Uskuda võib ka,et samad härrad valitakse ikkagi poliitbüroosse tagasi isegi nii piirava seaduse kehtestamisel.

Küsimus on veel selles kas peale andmekaitse seaduse kehtestamist isegi igati identifitseeritud kommentaarid kaovad ära EPL.EE st.