JUHTKIRI: Haldusref… Kaua võib?

 Hal­dus­re­for­mi mõte on seis­ku­mas – jäl­le. Ta­kis­tu­seks on sot­sid. Ja re­for­mis­tid – taas kord. Se­da­puh­ku ta­ker­dub asi küsi­mus­se, kas õigem oleks ühe­ta­san­di­li­ne (ai­nult val­lad-lin­nad) või ka­he­ta­san­di­li­ne (maa­kond­lik ta­sand pea­le­kau­ba) hal­dus­kor­ral­dus ja mil­lal se­da kõike te­ha.

Ta­san­di­te ja liig­se kii­ru­se ar­gu­men­di ta­ha pu­ge­mi­ne po­le enam pä­dev ar­gu­ment. Eda­silükka­mis­e aeg on lä­bi. Kui Ees­ti arit­mee­ti­li­selt kesk­mi­ne oma­va­lit­sus on näi­teks Taa­ni kesk­mi­sest kümme kor­da väik­sem, siis tõen­dab see, et Ees­ti hal­dus­kor­ral­du­se pu­hul ei saa te­ha vaid sõnu. Sõnu lä­heb va­ja, kuid nei­le pea­vad järg­ne­ma ka­vad, täh­ta­jad ja lii­tu­mi­sed – ühel või tei­sel moel.

Prae­gu dik­tee­ri­vad re­for­mi kul­gu liialt kaa­lut­lu­sed, mil­li­ne era­kond sel­lest roh­kem võidab ja kui­das mõni abi­val­la­va­nem uues ja suu­re­mas oma­va­lit­su­ses en­da­le ame­ti leiab. Tõepoo­lest, re­gio­naal­mi­nis­ter Siim Kiis­le­ri ka­va jät­ta Ees­tis­se se­ni­se roh­kem kui paa­ri­sa­ja ase­mel ai­nult paarkümmend oma­va­lit­sust on ra­di­kaal­ne, kuid see po­le õigus­tus üldis­te eesmär­ki­de unus­ta­mi­seks.    

Täien­da­va põhju­se oma­va­lit­sus­te liit­mi­seks an­na­vad kriis ja sel­le­sa­ma va­lit­su­se te­ge­vus, mis 2009. aas­ta li­saee­lar­ve koos­ta­mi­se käi­gus vä­hen­das ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le mi­ne­vat tu­lu­mak­suo­sa. Krii­sist väl­ja­tu­le­mi­seks eu­ro­ra­ha ka­su­ta­mi­se jut­tu võib rää­ki­da pal­ju ta­hes, te­ge­lik­kus on see, et pal­jud val­lad on oma­fi­nant­see­rin­gu­ga hä­das. Veel­gi enam, nad ei tu­le toi­me ka üle­san­ne­te­ga, mil­leks sea­du­sed neid ko­hus­ta­vad – ala­tes prügi­veo­kor­ral­du­sest ja sot­siaa­la­bist.

Hal­dus­re­form ei ole min­gi ki­ri­kutüli moo­di tee­ma, kus po­leks pii­sa­vat komp­ro­mis­si­ruu­mi, sest oma­va­lit­sus­te ar­vu vä­hen­da­mi­se va­ja­lik­kust tun­nis­tab ju ena­mik va­lit­sus­lii­du po­lii­ti­kuid. Kui aga üldi­sest aru­saa­mast konk­reet­se kok­ku­lep­pe­ni ei jõuta, jää­vad ini­mes­te­le sel­le va­lit­su­se hal­dus­po­lii­ti­kast meel­de vaid tühjad Ïes­tid ja kes­tev võime­tus.