JUHTKIRI: Gaas rahakoti kallal

Eesti Gaasi otsus küsida alates maist tarbegaasi eest üle viiendiku jagu rohkem raha ei oleks saanud tulla tarbija jaoks ebameeldivamal ajal. Inimeste küttevõlad kasvavad, sissetulekud kahanevad, räägitakse isegi justkui üleüldisest hinnalangusest riigis, aga Eesti Gaas asub liikuma sootuks vastupidises suunas ja seda hinnatõusuga, mis oleks ahhetama pannud ka näiteks tõsiselt inflatsioonilisel 2007. aastal.

Väikseima koguse, kuni 200 kuupmeetrit tellivatele klientidele hakkab kuupmeeter maksma

8,86 krooni; 200–750-kuupmeetriste mahtude puhul

aga 6,26 krooni. Meenutagem, elu polnud Eestis tervikuna väga palju odavam ka näiteks suhteliselt hiljutisel 2006. aastal. Tolle aasta kevadel maksis kuni 200-kuupmeetrise mahu puhul gaasi kuupmeeter 4.70 ehk pea poole vähem ning 200–750-kuupmeetrise mahu puhul kolm krooni – samuti poole vähem kui maist saabuv uus hind.

Viited toorainete hinnatõusule pole küllaldaseks seletuseks, sest toorainehinnad on iga ressursi puhul vaid üks koostisosi koguhinnast. Pealegi on toorainete hinnad maailmaturul vahepealse hinnabuumiga võrreldes püsinud tervikuna siiski suhteliselt madalal tasemel.  

Kuid Eesti Gaasi monopoolset seisundit arvestades on tarbijatel siin üks võimalik vastus – tarbida vähem gaasi. Üks võimalus tarbimise vähendamiseks on kasutada ära Kredexi renoveerimislaenu, mille abiga saab maju soojustada ja seega kasvab majade soojapidavus keskmiselt kolmandiku võrra. Jah, see tähendab ühistute laenukoormuse kasvu, kuid ilmselt on energiasääst ja küttearvetelt saadav rahaline kokkuhoid ikkagi seda väärt.

Seda enam, et liikumine säästvama ja rohelisema majanduse poole on üldine suund. Seni on majade soojapidavuse kasvatamiseks selle programmi raames laene võtnud ühistuid 60 ringis, kuid 21 protsenti tõusvad gaasi hinnad võivad veenda rohkemaid asuma soojustamise ja energiasäästu teele.