JUHTKIRI: Ei jää tali taeva ega tootlus tulemata

Enda kohta saan õnneks raporteerida, et kuigi viimasel 12 kuul on minu põhiline fond olnud kehvalt esinenute hulgas, ületab fondiosakute praegune väärtus siiski selgelt sissemaksete suurust. Ja viimaste nädalatega on isegi minu pikalt miinuses olnud (kui maksusoodustust mitte arvestada) kolmanda samba fondi investeering plussi tõusnud.

Nõnda on mul praegu vist mõnevõrra lihtsam kui paljudel teistel – kriisist täielikult veel mitte taastunud fondiosakute omanikel – sammaste tuleviku pärast eriti mitte muretseda. Sellegipoolest arvan, et tegelikult võiks igaüks suhtuda pensionisammastega toimuvasse suhteliselt stoiliselt. Olukorda võib võrrelda talve ja selle ootamisega. Kui paljud teist olid detsembris, kui muru rohetas ja temperatuur tõusis mõnel päeval +10 ºC lähedale, veendunud, et tänavu korralikku talve näeme? Üle-eestilist küsitlust keegi ei teinud, aga näiteks suusamaratonide sarja Estoloppet eelregistreerimine viitas, et ega neid palju ei olnud. Ühtlasi oli kahe eelmise, harukordselt lumise ja pika talve mõjul lumeihalejates tunda lausa selget rahulolematust: miks talv viibib? Ja vaadake nüüd: on nii lund kui ka külma, viimast isegi liiga palju.

Samamoodi nagu talv on mõnel aastal lühem ja mõnel aastal pikem, aga pikema aja statistika kinnitab rahvatarkust, et ega talv taeva jää, on lugu ka investeerimisega. Mõnel aastal on tootlus kehv või lausa miinusmärgiga, mõnel aastal tugevalt plussis, aga paarikümneaastase perioodi peale kokku kujuneb tulemus pigem ikka positiivseks. Väikese lisapõhjuse positiivne olla annab veel fakt, et pärast 2008. aastat on fondide valitsemistasude määr hakanud vähenema ning 100 miljonist eurost suurema varade mahuga fonde – neid on praeguseks neli – kohustab tasusid langetama lausa seadus: 10% võrra iga uue 100 miljoni euro puhul.