Juhtkiri: Eestlasi loetakse jälle üle, Soomes
Lihtsalt öeldes tähendab see Eesti ehitajale suuremat bürokraatiat, ehitajate palkajatele suuremat vastutust ja Soome riigile senisest kopsakama tulu laekumist. Seda kõike peamiselt seetõttu, et tänu maksunumbritele on võimalik täpselt tuvastada, kui kaua on inimene riigis töötanud. Aeg on oluline, sest kui inimene on Soomes töötanud üle 183 päeva, peab ta hakkama maksma tulumaksu – ka tagasiulatuvalt. Just seda perioodi oli seni maksuametil keeruline kontrollida.
Eesti Päevalehega rääkinud ehitusfirmade sõnul puudutab seadusemuudatus suuresti eramaju ehitavaid töötajaid, sest suurtel objektidel ei õnnestunud ka siiani tööd ilma numbrita teha.
Teisalt on aga tulevase kontrolli tulek eramajja väiksem, mistõttu osa varimajanduse täielikku kadu soomlastel loota ei tasu. Ka vajab märkimist, et Soomele peavad tulumaksu maksma vaid üle kuue kuu töötavad ehitajad. Seetõttu võib oletada, et isegi kui Soomele hakkab makse maksma senisest rohkem Eesti kodanikke, on põhjanaabrite juures saadav töötasu Eesti omaga võrreldes ikkagi nii palju suurem, et vaevalt sinna suunduvate eestlaste voog lähiajal pidurdub. Seda enam, et nagu tänasest loost selgub, on Soomes oodata uut majandusbuumi.
Eestlaste „nummerdamist” veidi teisest küljest ja ehitajatest kaugemale vaadates on see oluline muudatus, kuna mõne aja möödudes võime saada statistikat, kui palju Eesti kodanikke Soomes tegelikult töötab. Seniste ametlike andmete kohaselt teenib seal raha ligi 45 000 eestlast, ent mitteametlikult lausa 100 000. Kuna uus seadus kohustab registreerima ka ajutisi töötajaid ja registrit uuendatakse kuus korra, on lootust, et saame senisest täpsema ülevaate ka selle kohta, kui palju eestlasi Soome päriseks jääb ja kui paljud käivad seal paariks aastaks maja või korteri jaoks raha teenimas.
Veel annab ametliku registreerimise kohustus eestlastele senisest rohkem sotsiaalseid garantiisid. Kuigi maksunumber ja tulumaksu maksmine ei tähenda automaatselt palju räägitud kõrget pensioni (selleks on vaja ikkagi teatavat tööstaaži), tagab see siiski töötuskaitse ning õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse. Ehitussektoris ei saa selle vajalikkuses kahtlustki olla.
