JUHTKIRI: Birma: oodata võib ootamatut

Tänane Päevaleht avaldab Tsˇehhi endise presidendi Václav Haveli toetusavalduse opositsioonijõududele, kes protestivad Birmat valitseva sõjalise hunta vastu. Jah, Birma võib tunduda – ja ongi – Eestile kauge. Kuid meil tasub meenutada Eesti enda minevikku ja totalitaarse rezˇiimi vastast võitlust, millele elas kaasa suur osa maailmast.

Tõsi, iseküsimus on, kas augusti keskel vallandunud Birma rahutused toovad kaasa olulisi muutusi. Võimalik, et kõik sumbub jälle ning riiki juba aastakümneid valitsenud sõjaväehunta valitseb seda rahulikult edasi. Murrangut võib ehk loota juhul, kui rahumeelselt protestinud buda munkade vastu käe tõstnud hunta on enda legitiimsust nii palju õõnestanud, et rahvas ei suuda seda kuidagi andestada. Birma ajalugu on nii või teisiti täis ootamatusi.

Astroloogiasse ja imedesse uskuvad birmalased rihtisid riigi sõltumatuse väljakuulutamise kuupäeva ja kellaaja välja tähtede järgi: selleks sai 1948. aasta 4. jaanuar, kell 4.20 varahommikul. Kuid ometi läks miski valesti, sest seda maavarade poolest rikast riiki on juba aastakümneid türanniseerinud kindralid, kes panid aastateks koduaresti ka 1990. aastal demokraatlikud valimised võitnud opositsioonijuhi Aung San Suu Kyi.

Lääs vastas opositsioonijuhi tagakiusamisele poliitiliste ja majandussanktsioonidega ning ameeriklased on soovitanud nüüd neid veelgi tugevdada. Kuid paraku pole senisedki sanktsioonid olnud eriti edukad, sest nendega ei läinud kaasa Hiina, Venemaa ja India. Ning senikaua, kuni need riigid sanktsioonidega kaasa ei tule, võib eeldada, et karistusmeetmetest tõhusam on lääne abiorganisatsioonide imbumine Birma ühiskonda eesmärgiga toetada riigi demokratiseerumist nn rohujuuretasandilt. Tähtis on ka meeles pidada, et Birma tulevik sõltub muu hulgas sellestki, kui ühtne on näiteks Euroopa Liidu Venemaa- ja Hiina-poliitika. Ning siin saab kaasa rääkida ka Eesti.