Juhtkiri: Annaks nad kohtusse?
Võimuerakond, kes kasutab riigi, ministeeriumide, omavalitsuse või nendega seotud asutuste eelarvet selleks, et teha valimiskampaaniat, rikub põhiseaduse alusprintsiipe. Ta varastab endale eeliseid teiste arvel, rikub valimiste vabaduse põhimõtet, kuritarvitab maksuraha ja õõnestab demokraatiat.
Avalikul sektoril on vaja suhtekorraldajaid. Tuleb kodanikke informeerida, ajakirjanike küsimustele vastata, huvigruppidega läbi rääkida. Aga see, kes arvab, et avaliku sektori suhtekorraldustöö sisse kuulub ka erakondlike netikommentaaride kirjutamine, majasuurused plakatid (nagu nüüd Tallinnas), Tallinna TV või avaliku raha eest toodetud parteilaste portreefilmid (meenutagem MISA-t), pole mitte lihtsalt eksiteel, vaid elab oma vaimus ühes teises ajas ja teises riigis. Poliitilisi reklaame ja kampaaniaid võib teha, aga nende eest maksku parteikassad. Ainult nii saame rääkida võrdsetest võimalustest valimistel.
Eerik-Niiles Kross tegi nädalavahetusel ettepaneku kriminaliseerida avaliku raha kasutamine valimiskampaaniates. Mõte on õige, aga praktikas raskesti teostatav. Kriminaalkaristusi mõistetakse ju konkreetsetele isikutele konkreetsete tegude eest, kuidas aga kohtus tõestada, et see, kui Tallinna TV-s tõlgendatakse sündmusi läbi ühe erakonna prisma, on kriminaalne? Ja kes selle eest vastutab, kas toimetaja, saatejuht või rahastaja?
Remontida tuleb organisatsioonikultuuri ja norme. Saksa konstitutsioonikohtusse jõudis 1977. aastal kaasus, mis puudutas valitsust, kes oli enne valimisi tootnud riigi raha eest reklaame, et tutvustada oma edusamme, poliitikute fotod juures. Konstitutsioonikohus otsustas, et see oli lubamatu, ja sõnastas põhiseadusliku avaliku sektori suhtekorralduse printsiibi: see peab „lõppema seal, kus algab valimiskampaania”. Kohus leidis, et valitsus tohib levitada infot oma tegevuse kohta, aga mitte propageerida riigi vahenditest üksikuid poliitikuid ega erakondi.
Teema vajab juriidilist lahtikirjutamist ka Eestis, siis on kõigil lihtsam orienteeruda. Tuleb selgelt määratleda, mis on avaliku sektori suhtekorraldustöös lubatud: majasuurused plakatid, poliitikute piltidega infolehed? Põhiseaduslikkuse järelevalvega tegeleb Eestis riigikohus. Kohtutel on õigus ka omal algatusel kontrollida asjade vastavust põhiseadusele. Daamid ja härrad, kes teeb otsa lahti?
