Janukovitš otsib tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel
Kas Janukovitši (eeldatav) tõus Juštšenko asemele osutab sellele, et värviliste revolutsioonide aeg on läbi?
2004. aasta Oranž revolutsioon on tänaseks juba ajalooline sündmus, mis mõjutas oluliselt Ukraina sisemisi arenguid. Ennekõike tähendas see sõnavabaduse laiemat lubamist ning vabade valimiste põhimõtte kinnistamist. Paraku jäid nii mitmedki toonased lubadused (eriti korruptsiooni ohjeldamisel) revolutsiooni liidrite tüli tõttu ellu viimata. See võis saada ka saatuslikuks Julia Tõmošenkole, kes on nendel valimistel napilt kaotamas Viktor Janukovitšile. Rahvusvahelised vaatlejad on valimisi tunnustanud ausate ja vabadena, mistõttu tuleb ühel kandidaadil osata ka kaotada. Mis siis, et väga napilt. Ma ei usu, et võidu korral Janukovitš pöörduks tagasi 2004. aasta eelsesse seisu. Ta on ju peaministrina ennast juba näidanud.
Milliseid muutusi Janukovitši võimulepääs Ukrainale tähendaks?
Kannapööret ilmselt ei tule. Janukovitši selja taga on arvestatavad ärihuvid, kellele on tähtis säilitada sõltumatus oma turgude otsimisel nii idas kui läänes. Teisalt peab Janukovitš arvestama, et tema võit oli napp ning Kiievi ja Lääne-Ukraina elanikkonnale tuleb ka midagi pakkuda. Ka sisepoliitiline seis on sama kirju, kui enne eilset valimispäeva. Seetõttu on kõige tõenäolisem variant, kus Janukovitš üritab leida tasakaalu Venemaa ja Euroopa vahel. Samas tuleb tal peagi teha otsuseid, mis võivad mõjutada nii tema enda poliitilist karjääri kui Ukraina tulevikku. Üks nendest on Venemaa Musta mere laevastiku saatus pärast 2017. aastat.
Kas Ukraina võimumuudatused ennustavad midagi ka Saakašvili tuleviku osas?
Ukraina ja Gruusia sisemised arengud pole võrreldavad, mistõttu ka Juštšenko ja Saakašvili poliitilised saatused ei ühti. Sarnasus on küll selles, et vaba ja demokraatliku riigi tugevdamine Ukrainas ja Gruusias pole olnud eeskätt Venemaa huvides. Mistõttu on nii Juštšenko klui Saakašvili olnud pideva välise surve all.
Kas Ukraina eeldatavalt venemeelsemaks muutumine mõjutab ka Valgevene režiimi?
President Lukašenka on piisavalt iseseisev, et ennast sellistest sündmustest lasta mõjutada. Ei omanud ju ka Oranž revolutsioon mingit erilist mõju Valgevenes.





























