Janno Järve: Kokkulepet tuleb täita
Säte jõudis seadusesse 2008. aastal töölepinguseaduse läbirääkimiste tulemusena ning tõenäoliselt oli see üks nendest „kommidest”, mis veenis ametiühinguid uut seadust lõpuks toetama. Sel nädalal oleme meedia vahendusel kuulnud, et riigikogus on antud menetlusse seaduseelnõu, mis selle punkti tühistab, eesmärgiga hoida töötukassale vahendeid kokku ja stimuleerida inimesi toetustest elamise asemel tööd otsima.
Minu hinnangul ei ole selle muudatuse tegemine mõistlik. Vabatahtliku töötuse korral töötuskindlustuse saamine on teoreetiliselt loomulikult seotud probleemidega – kui igaüks saab suvalisel ajahetkel võtta töötukassa poolt rahastatud puhkust, siis on see kahtlemata väga kallis meede. Oluline on aga silmas pidada, et praegu kehtivas seaduses kirjas olev hüvitis ei ole kaugeltki nii lihtsalt kasutatav.
Vabatahtliku töötuse korral on võimalik töötuskindlustushüvitist saada vaid üks kord nelja aasta jooksul ja ka siis vaid 40% inimese varasemast palgast.
Kui nendele tingimustele mõelda, siis ei ole need sugugi helded ja ma ei usu, et selle hüvitise kasutamine väga populaarseks muutub. Lisaks võimaldab praegune töötuskindlustuse seadus saada hüvitist ka tähtajalise töölepingu ja tähtajalise võlaõigusliku lepingu lõppedes (edasi juba esimese 100 töötuse päeva jooksul 50% varasemast palgast). See tähendab, et nendel, kellel on soov oma raha töötukassast ilmtingimata kätte saada, on mõningase leidlikkuse korral võimalik seda teha olenemata sellest, mis põhjustel nende töösuhe lõppes. Seega on ebatõenäoline, et selle muudatusega oluliselt raha kokku hoitakse.
Küll aga on selle muudatusega võimalik teha asju hullemaks, eeskätt just suhtekorraldusliku poole pealt vaadatuna. Peaks lähtuma ikkagi sellest, et kokkulepe on kokkulepe ning seda tuleb täita. Ma ei suuda hästi ette kujutada, kuidas valitsus tulevikus kerkivaid küsimusi sotsiaalpartneritega läbi räägib.
