JAANUS PURGA: väiksem CO2 kvoot seab Eesti majanduskasvu lõhkise küna ette

Uues planeeritavas Euroopa Liidu CO2 jaotuskavas sai Eesti ühe väikseima protsendi taotletud mahust - ainult 53 protsenti sellest, mis Eesti poolt saadetud hinnangu kohaselt Eestile vaja oleks. Vanad liikmesriigid said enamuses nii palju kui küsiti, uute puhul rakendati niiöelda suure venna poliitikat. Ka Läti ja Leedu said vähe.

Kokkuvõtvalt tähendab see, et Eestil ei jätku kvooti isegi olemasolevatele tootmistele, kõik tootmiste laiendamise plaanid tuleb aga ära unustada. Eriti puudutab see muidugi soojuse- ja energiatootmist. Samas ei saa ükski suurem tootmine läbi ilma energiata ja nii ongi Eesti majanduse areng niiöelda lõhkise küna ees, kuna ilma majanduse aluseks oleva tootmiseta ei kasva püsi ega kasva ükski majandus.

Tsemendi tootmisega kaasneb CO2 emissioon, mis on tingitud lubjakivi ( Ca CO3 ) lagunemisest. Tsemendi/betooni kasutamisel seotakse tootmise käigus eraldunud CO2 aga uuesti. Keskkonnahoiu ja maavara optimaalsema kasutamise suhtes on tsemenditootmise rajamine põlevkivitöötlemise kompleksi äärmiselt positiivne, kuna drastiliselt väheneb ladustamisele kuuluvate tahkete jäätmete hulk.

Ühel poolt nõuavad reeglid/määrused just sellist ressursi kasutamist ja jäätmete vähendamist, teiselt poolt pressib peale CO2 kvoot – lõpptulemusena on ettevõtja olukorras, kus ka parima tahtmise juures nõudmisi täita ei ole võimalik.

Eesti peab siinkohal kindlasti olema väljas oma huvide eest ning nõudma vähemalt võrdset kohtlemist teiste Euroopa Liidu riikidega. Tegelikult peaksid kasvavad majandused saama suurema võimaluse tootmisi laiendada võrreldes vanade olijatega - muidu polegi majanduste taseme ühtlustumine võimalik, kindlasti mitte aga Eesti jõudmine 5 jõukaima riigi hulka.