Ingrid Veidenberg: Vanadusest, õudusega
Me kõik jääme ühel päeval vanaks, meie vanemad ja vanavanemad võivad sattuda juba homme samasse olukorda, nagu sümboliks kujunenud Annleena. Kõigile ammu teada teema tõusis ühiskondlikuks poleemikaks aga eriti võimsalt, sest lugu oli kirjutatud südameverega ja ühe vana naise väärikust ohvriks tuues. Kui sul ei ole jõukaid lapsi või rikast omavalitsust – ja seda ei ole Eestis ju kuskilt võtta – siis võib voodihaigena suremise siin riigis nimetada ümber, andke mulle andeks, emotsioonituks kärvamiseks.
Pärast ehmatavat artiklit pidid ka poliitikud jalad kõhu alt välja võtma. Juba esmaspäeva hommikul säraski riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna sel teemal rääkides Kuku raadio otse-eetris ja õhtul „Aktuaalse kaamera” stuudios. „Mul on hea meel, et teema on tõusnud kõneaineks,” oli mõlemas ülesastumises tema esimene ja tooniandev sõnum. Tegelikult teavad Tsahkna & Co ju imehästi, et neli kuud tagasi oli omastehooldus riigikogus arutlusel riiklikult tähtsa küsimusena, mille üheks ettekandjaks oli sellega aastaid jõuliselt tegelenud ajakirjanik Tiina Kangro. „Hakkame hooldusteemadega tegelema siis, kui ühiskond selleks valmis on,” oli Tsahkna teine sõnum, nõustudes samal ajal, et probleem on ühiskonnas siiski täitsa olemas.
Kurb tõsiasi, mida valitsus teada ei taha, on aga see, et ühiskond on ammu valmis. Mina, sina ja meie oleme ammu valmis, aga ei saa paraku midagi teha, et olukorda paremaks muuta. Selleks, et midagi muutuks, on tarvis seaduseelnõu. Selle saab välja töötada kas seesama Tsahkna juhitav komisjon või sotsiaalministeerium. Miks seda ei ole tehtud, komisjoni juht ju nõustub, et probleem on olemas? On ainult sõnad, sõnad sõnad... Mis kuhugi ei vii.
Kui palju Annleenasid peab veel oma inimväärikuse kaotama, et poliitikud süsteemi muutma hakkaksid? Kodus haigeid pereliikmeid või puudega lapsi hooldavad tuhanded omaksed lehele ega valitsusele ei kirjuta, nemad kannatavad vaikselt ja nutavad valu välja. Ka praegu hoiab valitsus ju hinge kinni – ehk käib teema vaikselt maha, aur sai mõneks ajaks välja lastud... Ning kõik jätkub vanaviisi. Mõelge sellele, kui kahe aasta pärast valimiskasti juurde lähete.
