INDREK MUSTIMETS: 2009 – Eesti kooriaasta

Mind on seda nimekirja vaadates aga esimesest hetkest alates häirinud tõsiasi, et nende sekka pole sattunud “kultuurikuud”. Miks see nii on, ma ei tea. Ju siis on Eesti riigi kestmises riigikontrollil ja õiguskantsleril suurem roll, et neid rõhutada.

Mind tegi kadedaks hiljutine Eesti teatriaasta, millega tähistati Eesti kutselise teatri sünnipäeva. See oli läbimõeldud, paljude asutuste ja organisatsioonidega kooskõlastatud, hästi finantseeritud ning üle-eestilist kajastust leidnud ettevõtmine. Eesti teatrist räägiti terve aasta. Käesolev aasta on kuulutatud arhitektuuriaastaks.

Järgmisel aastal on XXV Eesti üldlaulu- ja tantsupidu. On laulupeoaasta. Mul on tõsine soov ja palve teha järgmisest aastast Eesti kooriaasta, mil igasse kuusse jätkuks igast kümnendist (ja enamgi veel) nii heliloojaid, dirigente, muusikategelasi kui ka lauljaid ja eestvedajaid, kelle südameasjaks on olnud enam kui 140 aasta jooksul seista Eesti muusika, laulupidude ja kooride eest. Jah, me oleme väga rikas rahvas ja riik, kuid meie koorimuusikale pööratakse väga vähe tähelepanu (ja ärgem rääkigem siin avalik-õigusliku televisiooni uuest kooripilast “12 koori”).

Suur võimalus

Praegu ei ole nendel koorimuusika esinumbritel ja ametnikel (ka ministril) hilja teha väga suur pingutus ja luua võimalus lisaks suurele ja olulisele laulupeole rääkida terve aasta jooksul kooridest ja koorimuusikast. Räägime koolide muusikaharidusest, koolikooridest, dirigentidest, heliloojatest, kooride argipäevast, tõsistest koorikontsertidest, koorimuusika lähetamisest välismaale, salvestustest, koorimuusika arhiividest, nootidest, võistlustest, täiendamistest. Seda on palju, see on tähtis ja sellest tuleb rääkida ja seda tuleb näidata. Eesti kooriaasta meie laulupeoaastal oleks meie suur võimalus, mida ei tohiks käest lasta.