NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Käesoleva autor siunab teisi, et need ei kasuta sõna "fašism, fašist" asjakohaselt ja samas paneb paika ühe tõelise pirni: *Selle määratluse järgi võib kutsuda fašistlikeks mitte ainult nn äärmusparempoolseid, Mussolini ja Hitleri ideoloogiat järgivaid liikumisi..*.
Ise ta ju kirjutas, et fašism surub vägisi kollektivismile. Teatavasti parempoolsus surub ikka üksikisiku rollile elukorralduses ja mitte kollektivismile.
Mis ajast tehakse ükskord omale selgeks mõisted "parempoolsus" ja "vasakpoolsus"? Millal lõpeb poliitnõmedus?
Eesti mees.
Ootan põnevusega, millal siinne tuntud "giperaktiivne antifašist" teine_lugeja oma materdamistööga algust teeb.
Ah jaa, tal ei ole täna vist aega, tema valetamis- ja vassimisoskust läheb nüüd vaja Keskerakonna häbiväärse "rahvaküsitluse" puhtakspesemisel.
Olen samuti arvamusel, et NSDAP oli täiesti vasakpoolne partei.
"Fašismi" ja selle tuletiste ("antifašism" jne) peale lähevad pöördesse ainult poliitilise kanapimedusega löödud inimesed, kelle jaoks on neil sõnadel ümber mingi erilise pühaduse (meenutagem kasvõi Aleksandrovi kuulsat laulu "Svjaštšennaja voina") oreool. Niisugused skandeerivad "Fašizm ne proidjot!" jmt, saamata üldse aru, mis asi see fašism üldse on. See tähendab nende jaoks kõike, mis neile ei meeldi. "Antifašism" on nende jaoks aga midagi niisugust, millega võib kasvõi kohtus välja vabandada poerüüstamisi ja kohvikusüütamisi.
Need sõnad tuleb sekulariseerida ja nende ümbert pühaduseoreool maha kiskuda. Tegemist on sisutute sõnakõlksudega, pahatahtlike stigmatiseerivate lendsõnadega, mis on sama universaalsed malakad ja argumentidena tühised nagu ütlus "sa oled loll".
vot täpselt nii ongi ;) hea et eesti mees seekord mult sõnad suust rebis ;) fasism ja natsionaal sotsialism on teatavasti äärmus vasakpoolsed ideoloogiad ;) tehke see triviaalsus endale ykskord selgeks ;) muus osas olen ivi massoga nõus.
"lähevad pöördesse ainult poliitilise kanapimedusega löödud inimesed, kelle jaoks on neil sõnadel ümber mingi erilise pühaduse (meenutagem kasvõi Aleksandrovi kuulsat laulu "Svjaštšennaja voina") oreool."
Nojah, aga need ongi ju need kõige hullemad! Intelligentset ja mõtlevat-nägevat inimest pole vaja nii või naa karta.
Probleem ongi ju selles, et sõnale reageeritakse sisu ja sildistava nähtuse peale hetkegi mõtlemata, instinktiivselt ning see võimaldab kasutada seda sõna hea relvana.
no antifasistidena määratlevad ennast tegelikult tavaliselt kommunistid, kes lähtuvad karl marxi ideoloogiast et omand on vargus, seega tuleb eraomand yldse kaotada ja kõikjale sunniviisilised kommuunid; kibutzid rajada ja seetõttu ka poeröövid ja muud eraomandi võõrandamised on nende meelest igati seaduslikud ja õiglased tegevused ;( natsionaal sotsialism on kyll kollektiivne ja vasakpoolne ideoloogia aga kommunismist see mõnevõrra siiski erineb sest see on suunatud pigem teiste rahvuste vastu ja enda rahvuse kaitseks, mitte niivõrd eraomandi vastu.
Kiusatus tsiteerida taas tõelist klassikut. Huvitav, milliseid pilte see siinkommijaile küll silme ette võiks manada?
„Püsti!“ karjuvad korraga paar poisihäält meie selja taga. Hulk külalisi kiirustab laua tagant tõusma. Kohvikukapell mängib „Deutschland, Deutschland über alles“. See on täna õhtul juba neljas kord. Mitte kapell pole nii natsionalistlik; ka mitte peremees. Vaid on kari noori löömavendi, kes tahavad ennast tähtsaks teha. Iga poole tunni takka läheb mõni neist kapelli juurde ja tellib rahvushümni. Ta läheb nagu lahingusse. Kapell ei julge vastu seista ja nii kõlabki „Deutschland“. „Püsti!“ kostab siis iga kord igalt poolt. Rahvushümni ajal tõustakse kõigilt istmetelt, eriti kui mängu kaasa tõmmatakse kaks miljonit surnut, üks kaotatud sõda ja inflatsioon.
Edasi:
„Püsti!“ karjub mulle umbes seitsmeteistkümne aastane nolk, kes polnud sõja lõppedes küll ilmselt enam kui kaheteistkümnene.
„Käi perse!“ vastan ma. „Ja kao kooli tagasi.“
„Bolševik!“ karjub poiss, kes täiesti kindlalt ei teagi, misasi see on. „Seltsimehed, siin on bolševikud!“
See ongi tolle kukekese eesmärk, lamenti lüüa. Nad tellivad üha rahvushümni, ja üha jääb hulk inimesi istuma, sest nende jaoks on see kõik liiga totter. Hiilgavi silmi tormavad nood kisakõrid siis ligi ja otsivad tüli. Kusagil istuvad paar eruohvitseri, kes neid juhendavad ja tunnevad end vägevate patriootidena.
Edasi:
Tosinajagu seisab neid nüüd meie laua ümber. „Püsti! Või muidu juhtub midagi!“
„Mis juhtub?“ küsib Willy.
„Küll te varsti näete! Argpüksid! Isamaa reeturid! Püsti!“
„Minge siit laua äärest minema,“ ütleb Georg rahulikult. „Mis te arvate, et meil on vaja lasta ennast alaealistel käsutada?“
Üks umbes kolmekümnene meesterahvas trügib läbi inimeste. „Kas te ei austa meie rahvushümni?“
„Mitte kohvikutes, kus sellega üritatakse tüli norida,“ vastab Georg. „Ja nüüd jätke meid oma totrustega rahule!“
„Totrustega? Te nimetate sakslaste kõige pühamaid tundeid totruseks? Seda te veel kahetsete! Kus teie sõja ajal olite, supinahk?“
„Kaevikus,“ vastab Georg. „Kahjuks.“
„Seda võib igaüks öelda! Tõendid!“
Willy tõuseb. Ta on hiiglane. Muusika jääb just vait. „Tõendid?“ ütleb Willly. „Siin?“ Ta kõverdab veidi üht jalga, pöörab küsija poole tagumiku ja siis kõlab heli nagu keskmine kanonaad.
„See,“ ütleb Willy lõpetuseks, „on kõik, mis ma preislastelt õppisin. Enne olid mul paremad kombed.“
Kamba juht on tahtmatult tagasi põrganud. „Ega te ju argpükse ei nimetanud?“ küsbi Willy ja naeratab. „Teil endal paistab olevat kõht lahti või nii!“
Mul miskipärast tõusis silme ette Anders Härm, kelle kogu suguvõsa oli Siberis. Ja kellele heitis kommunismi ette keegi Heiki Suurkask.
Ei tea, miks mul selline kangastus tuli.
Aitäh Iivi Masso! Väga täpne ja asjalik kirjutis. Tõepoolest, vähe sellest, et stalinistid, kes ilmselgelt Kremli palgal, meie suunas stalinistlik-sovetlike lausvalesid levitavad, kipuvad ka mõned meie süüdimatud kultuuriullikesed lollusi lällutama. Loodame, et nende mõtteavaldused ei lähtu FSB palganumbritest, vaid on lihtsa lolluse tulemus, kuigi, lõppkokkuvõttes pole seal ju palju vahet. Kahjuks.
Natsionaalsotsialism tunnustas eraomandit vägagi (Kruppi konsern jm.), jagades muidugi omandit NSDAP toetajate jaoks ümber (Hermann Göring Werke AG jne.), nii et äärmusvasakpoolsusega siin küll tegu ei ole.
Tegelikus tähenduses võib fašismi vaadelda kitsamalt või laiemalt. Kitsamalt tähendab ....
Aga mida võiks tähendada näiteks mõiste "naine" v "mees" kitsamalt või laiemalt võttes? mh?
Äkki saaks abi mõiste etümoloogiat kasutades? Kui ei, siis võiks ju jäädagi sõna devalvatsiooniprotsessist sõna nn enda tõde otsima.
Kitsamalt võib võtta mida iganes. Ka laiuti ja pikuti. Jne. Edasi pange ise. Ikka kitsamalt ja laiemalt, traditsioone kaotades. Kui sõna midagi tähendab, ja see kellelegi meeldib, siis selleks, et originaalsust saavutada, võiks sõnale anda uue tähenduse - nii et see igaühele sobiks ja teiste jaoks atraktiivne oleks. Pole ju paha. eksole.
kas selle parem -ja vasakpoolsusega pole mitte nii, et need on defineeritavad, seega ka arusaadavad, alles siis, kui tehtaks nähtavaks 0-punkt (millest lähtuvalt saaks tekkida eristatavad poolused, pooled jne?)?
äärmus vasakpoolsus kollektivismi mõttes ;9 yks juht ja yks õpetaja ;) kõik yhe ja yks kõigi eest oli see nende vasakpoolne mõte ;) eraomani suhtes natsid tõesti nii vasakpoolsed ei olnud nagu kommunistid ja seda ma just mainisingi et see oli ehk nende kahe ideoloogia olulisim vahe ;) yks ideoloogia seisis rahvusyhtsuse eest ja teine pidas klassivõitlust rahvuste sees.
see nullpunki arvesse võttev test on isegi kuskil netis olemas ;) eesti mees tegi selle testi isegi kunagi ära. loomulikult pole selles testis ainult yks kordinaattelg vaid ikka kaks ;) poliitiline meelsus on lahterdatav enamvähem neljaks ;) yks telg on konservatiivsus versus liberaalsus teine on sotsiaalsus versus asotsiaalsus ;9
Artikkel on igati korralik, kuid juhiks tähelepanu (sarnaselt mõnedele eelkommijatele) sellele, et artikli autor teeb vea nimetades natsismi ja fašismi äärmusparempoolseks nähtuseks(kahjuks sellesama vea tegi ka H. Suurkask). Lisaks rõhutatud kollektiivsusele peaks näit natside partei nimigi viitama vasakpoolsusele (NSDAP ehk eesti keeli Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei)
Täitsa huvitav oleks teada, kust ja millal säärane määratlus(et natsid on paremäärmuslased) on tulnud ja millal kinnistunud.
mis puutub nendesse nn atifašistidesse, siis tegemist on lihtlabaselt vene šovinistide tööriistadega, kelle ülessandeks on diskrediteerida vähegi rahvuslikemaid vaateid ja jõude. (seda eelkõige venemaa naaberrahvaste hulgas - venemaal endas nad loomulikult mingeid fašistlikke ilminguid ei näe)
IIVI MASSO: Fašism kui propaganda tööriist
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Ise ta ju kirjutas, et fašism surub vägisi kollektivismile. Teatavasti parempoolsus surub ikka üksikisiku rollile elukorralduses ja mitte kollektivismile.
Mis ajast tehakse ükskord omale selgeks mõisted "parempoolsus" ja "vasakpoolsus"? Millal lõpeb poliitnõmedus?
Eesti mees.
Tuvastamata Kasutaja
Ah jaa, tal ei ole täna vist aega, tema valetamis- ja vassimisoskust läheb nüüd vaja Keskerakonna häbiväärse "rahvaküsitluse" puhtakspesemisel.
Tuvastamata Kasutaja
"Fašismi" ja selle tuletiste ("antifašism" jne) peale lähevad pöördesse ainult poliitilise kanapimedusega löödud inimesed, kelle jaoks on neil sõnadel ümber mingi erilise pühaduse (meenutagem kasvõi Aleksandrovi kuulsat laulu "Svjaštšennaja voina") oreool. Niisugused skandeerivad "Fašizm ne proidjot!" jmt, saamata üldse aru, mis asi see fašism üldse on. See tähendab nende jaoks kõike, mis neile ei meeldi. "Antifašism" on nende jaoks aga midagi niisugust, millega võib kasvõi kohtus välja vabandada poerüüstamisi ja kohvikusüütamisi.
Need sõnad tuleb sekulariseerida ja nende ümbert pühaduseoreool maha kiskuda. Tegemist on sisutute sõnakõlksudega, pahatahtlike stigmatiseerivate lendsõnadega, mis on sama universaalsed malakad ja argumentidena tühised nagu ütlus "sa oled loll".
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Nojah, aga need ongi ju need kõige hullemad! Intelligentset ja mõtlevat-nägevat inimest pole vaja nii või naa karta.
Probleem ongi ju selles, et sõnale reageeritakse sisu ja sildistava nähtuse peale hetkegi mõtlemata, instinktiivselt ning see võimaldab kasutada seda sõna hea relvana.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
„Püsti!“ karjuvad korraga paar poisihäält meie selja taga. Hulk külalisi kiirustab laua tagant tõusma. Kohvikukapell mängib „Deutschland, Deutschland über alles“. See on täna õhtul juba neljas kord. Mitte kapell pole nii natsionalistlik; ka mitte peremees. Vaid on kari noori löömavendi, kes tahavad ennast tähtsaks teha. Iga poole tunni takka läheb mõni neist kapelli juurde ja tellib rahvushümni. Ta läheb nagu lahingusse. Kapell ei julge vastu seista ja nii kõlabki „Deutschland“. „Püsti!“ kostab siis iga kord igalt poolt. Rahvushümni ajal tõustakse kõigilt istmetelt, eriti kui mängu kaasa tõmmatakse kaks miljonit surnut, üks kaotatud sõda ja inflatsioon.
Tuvastamata Kasutaja
„Püsti!“ karjub mulle umbes seitsmeteistkümne aastane nolk, kes polnud sõja lõppedes küll ilmselt enam kui kaheteistkümnene.
„Käi perse!“ vastan ma. „Ja kao kooli tagasi.“
„Bolševik!“ karjub poiss, kes täiesti kindlalt ei teagi, misasi see on. „Seltsimehed, siin on bolševikud!“
See ongi tolle kukekese eesmärk, lamenti lüüa. Nad tellivad üha rahvushümni, ja üha jääb hulk inimesi istuma, sest nende jaoks on see kõik liiga totter. Hiilgavi silmi tormavad nood kisakõrid siis ligi ja otsivad tüli. Kusagil istuvad paar eruohvitseri, kes neid juhendavad ja tunnevad end vägevate patriootidena.
Tuvastamata Kasutaja
Tosinajagu seisab neid nüüd meie laua ümber. „Püsti! Või muidu juhtub midagi!“
„Mis juhtub?“ küsib Willy.
„Küll te varsti näete! Argpüksid! Isamaa reeturid! Püsti!“
„Minge siit laua äärest minema,“ ütleb Georg rahulikult. „Mis te arvate, et meil on vaja lasta ennast alaealistel käsutada?“
Üks umbes kolmekümnene meesterahvas trügib läbi inimeste. „Kas te ei austa meie rahvushümni?“
„Mitte kohvikutes, kus sellega üritatakse tüli norida,“ vastab Georg. „Ja nüüd jätke meid oma totrustega rahule!“
„Totrustega? Te nimetate sakslaste kõige pühamaid tundeid totruseks? Seda te veel kahetsete! Kus teie sõja ajal olite, supinahk?“
„Kaevikus,“ vastab Georg. „Kahjuks.“
„Seda võib igaüks öelda! Tõendid!“
Willy tõuseb. Ta on hiiglane. Muusika jääb just vait. „Tõendid?“ ütleb Willly. „Siin?“ Ta kõverdab veidi üht jalga, pöörab küsija poole tagumiku ja siis kõlab heli nagu keskmine kanonaad.
„See,“ ütleb Willy lõpetuseks, „on kõik, mis ma preislastelt õppisin. Enne olid mul paremad kombed.“
Kamba juht on tahtmatult tagasi põrganud. „Ega te ju argpükse ei nimetanud?“ küsbi Willy ja naeratab. „Teil endal paistab olevat kõht lahti või nii!“
Mul miskipärast tõusis silme ette Anders Härm, kelle kogu suguvõsa oli Siberis. Ja kellele heitis kommunismi ette keegi Heiki Suurkask.
Ei tea, miks mul selline kangastus tuli.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Aga mida võiks tähendada näiteks mõiste "naine" v "mees" kitsamalt või laiemalt võttes? mh?
Äkki saaks abi mõiste etümoloogiat kasutades? Kui ei, siis võiks ju jäädagi sõna devalvatsiooniprotsessist sõna nn enda tõde otsima.
Kitsamalt võib võtta mida iganes. Ka laiuti ja pikuti. Jne. Edasi pange ise. Ikka kitsamalt ja laiemalt, traditsioone kaotades. Kui sõna midagi tähendab, ja see kellelegi meeldib, siis selleks, et originaalsust saavutada, võiks sõnale anda uue tähenduse - nii et see igaühele sobiks ja teiste jaoks atraktiivne oleks. Pole ju paha. eksole.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Täitsa huvitav oleks teada, kust ja millal säärane määratlus(et natsid on paremäärmuslased) on tulnud ja millal kinnistunud.
mis puutub nendesse nn atifašistidesse, siis tegemist on lihtlabaselt vene šovinistide tööriistadega, kelle ülessandeks on diskrediteerida vähegi rahvuslikemaid vaateid ja jõude. (seda eelkõige venemaa naaberrahvaste hulgas - venemaal endas nad loomulikult mingeid fašistlikke ilminguid ei näe)
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja