NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Mõned märkused vitsuri olukirjeldusele:
1. Eesti pole enam ammu avatud majandusega riik. Õigemini oleme sama avatud kui teised EL riigid.
2. Vaevalt Dell nüüd ainult valuutakursi pärast kolib tehase iirimaalt poolasse. Põhjuseks ilmselt madalamast elatustasemest tingitud odavam tootmine ja parem logistiline asukoht.
3.Euro ja koos sellega kroon on tõesti kalliks läinud. Siit kõlaks nagu soovitus devalveerida.
Aga tuletaks meelde et Euroopa keskpank juba alandas intresse ning keskpanga väitel pole baasintressi vähenemine 0-ni võimatu. Ehk ei maksaks hetkelise kõrge
kursi pärast muretseda?
4.Vitsuril on õigus, et kõige tähtsam on meie tööstuse konkurentsivõime. Kuid paraku jõuab ta sealt sujuvalt hoopis eluasemelaenude kinni maksmisele. Suutmata öelda ühtegi meedet mis tõstaks konkurentsivõimet! sic!
Ekspordil on selged piirid ees ja see piir ei nihku enne suuremaid muutusi haridussüsteemis - reproduktiivselt kontrollimiselt tuleb minna loovale õppele ja selle väärtustamisele.
Koolis pole vaja toota mõtlemisvõimetuid papagoisid.
Dr. Watsonil on avar arusaam. Ei teeks sugugi paha teda avaldada iganädalase Dr. Watsoni majandusveeruna. Oleks rohkem kasu, kui meetrite kaupa meediasse kanaliseerunud halast ja hüsteeriast.
>>Näiteks miks Dell kolib Iirimaalt Poolasse? Ja Nokia Saksamaalt Bulgaariasse, mitte Eestisse? Mis investeeringutele Eesti üldse oma praeguste kulutuste taseme juures pretendeerida saab?
Seda et... ühes kohas räägitakse konkurentsivõimest ja jõujoonte ümberjagamisest ja siis halatakse, miks ei põlista riik Eestit odava allhankijana? Oleks aeg aru saada, odava alltöövõtjana me jäämegi "näpp suus" Euroopale järgi vaatama.
Eesti ettevõtjate tõeline probleem on marketingi puudumine. Tootmisega saavad Eesti ettevõtted suurepäraselt hakkama ja kui ei saa, saab ka Hiinast tellida. Aga selle kokkukeeratud jama müümisega on probleeme. Paljudel Eesti ettevõtjatel on ikka veel nõuka-aegne mõtlemine et kõik kaup on defitsiit ja et kõik kliendid jooksevad nende kaubale tormi. Ja kui kaup lattu kuhjub ollakse üllatunud ja süüdistatakse riiki ja rahvusvahelist imperialismi.
Probleemi lahendus peab tulema suhtumise ja eesmärkide muutumisest.
Artikkel, nagu artikkel ikka viimasel ajal. Negatiivsust jätkub, kuid lahendustena julgetakse pakkuda vaid poolikuid.
Ajastu märk tundub hetkel olevat odava allhanke välistamine ning millegi suure väljamõtlemise vajadus. Toon näite elust enesest- kuidas te hindate situatsiooni, kus teie naaber, kes on viimased 10 aastat kusagil kedris tegelenud jalatsiparandusega, istub seal ka praegu ja ei arva majanduslangusest suurt midagi. Temal on tööd juurde tulnud. Nüüd tekib ka teil endal idee- kui see on nii hea ja kindel äri, siis peaks ka midagi sellelaadset tegema hakkama. Esimese innovatiivsusena näeb uustulnuk kindlasti seda, et vaja oleks keldrist välja kolida, nö. rahva sekka. Mõeldud-tehtud. Tulemuseks on kindel pankrott või siis parimal juhul rendileandja orjamine.
Siit moraal. Ei ole võimalik innovatiivselt läheneda tegevusaladele, kus meil puudub kogemus. Lihtsalt lambist tehtud innoveerimised on lihtsustatult eelnevaga kirjeldatud. Seega alustama peaks ikkagi allhankest ning samm-sammult edasi liikuma.
Kuidas väljuda kriisist võitjana?
Kas Eesti poliitikud seda üldse vajavad, või tahavad?
Neil ju pehme maandumine peas!
Muidex, kriisist väljuvad võitjana vähesed, aga see-eest kaotajaid on palju. Võitjana väljub see, kes on paremini ja aegsamalt selleks ette valmistunud.
Aga Ansipi seniste esinemiste ja tegevuste põhjal pole küll mingit alust arvata, et Eesti oleks kriisiks mingilgi moel ette valmistatud. Pigem on ta loonud eelduses eriti sügava kriisi saabumiseks.
Eesti ainukeseks mõistlikuks võimaluseks oleks olnud toimida idaturu suunas, aga selle võimaluse on meie võimupoliitikud sinna kohta keeranud.
On veel teinegi, ja palju reaalsem võimalus, nimelt, Ansipi ja Savisaare poolt valimiskampaanias promotud palga- ja pensionitõusu kompensatsiooniks tuleb kiiremas korras devalveerida Eesti kroon.
Niisiis jälle kord, tuleb teha seda, mille kohta Ansip on järjekordselt öelnud, et seda ei tule.
Aga tglt lõpuks ikkagi tuleb ja teeb ning järjekordselt ei oma selle eest mingit vastutust Eesti rahva ees.
Probleemi tõsidus tavainimeste jaoks hakkab selgeks saama alles poole aasta pärast ja hoopis hulluks läheb asi aasta lõpuks.
Aga probleemi tõsidus ei saa meie eliitikutele veel niipea selgeks, kuna nad oma tegevusetuse eest siin Eestis ei näi mitte millegagi vastutavat.
praegu on kahtlemata kriisisituatsioon.
mida teeb valitsus?
mida ta teeb?!
a kust ma tean.
praegu peaks olema 24 h avatud infoliin millega tegeleb valitsus, leevendamaks olukorda, kindlustamaks tulevikku.
paraku paistab, et valitsus sügab ühe käega mune ja teisega produtseerib optimismist nõretavaid infolehti, ilusti kollase-sinisega bränditult, kodanike postkastidesse.
Maailma rahvastik kasvab, samuti toiduvajadus. Meil on väga halvasti ära kasutatud toidutootmise kõige aluseks olev resurss - põllumaa. Olemasolev turismitaludele ja ehitusele (vägisi) orieteeritav tööjõud tuleb rakendada efektiivse toidutootmise teenistusesse. Ja selleks peab ka riik(praegune valitsusvõim küll vaevalt seda teeb?) oma ajud tööle panema, et eesti põllumees võiks maailma toiduturul rinnad kokku panna sealsete euroopa konkurentidega.
Esimeseks etapiks tuleb seada oma rahva äratoitmise ülesanne, mille tulemuslik täitmine peaks tiivustama edasisteks poliitilisteks ettevõtmisteks väljaspool koduturgu. On viimane aeg loobuda Tatika-Vesipruuli retoorikast "oma Nokia" ja turismitalu teemal.
käbinärijad ja käbid kasvavad ise metsas puude otsas! Mis krdi põllumajandus , mis ime majandusharu see veel on, et seda toetama peab(Siimukese korduvkasutatud väljend). Ja nüüd tahab keegi servati rahvast, mis krdi rahvast? ära toitma hakata! veame aga odavat rämpstoitu sisse ja elame kole hästi!
Kui väga pikalt keegi kirjutab millestki siis ainult tagamõttega ,kuid kõik ei ole nii võimekad leidmaks tagamõtet.Vanarahvas arvab ka ,et pikk jutt on si... jutt.
praegu koidab küll nii, et eesti majanduse struktuuri muutumatus viib selleni, et kui ülejäänud EU ning maailm väljuvad paari aasta pärast kriisist, siis me jääme oma puntrasse pikalt vinduma ja uut kinnisvarabuumi ootama
jah küllalt pikk jutt ja samas mittemidagiütlev.mõnde mõtet võib ju toetada,aga vist ka neid asju on juba öeldud.mina ei toeta odava allhanke eestit.lõpp vajub ära,mingi kinnisvarabuumi pole meil enam vaja.samas konkreetsust jääb vajaka.
Ära võta sõna asjades, millest kõige vähematki ei taipa.
Läti oli idaturuga tugevalt seotud. Eriti Parex pank. Miks neil ometi õnne õuel ei ole? Miks seesama Parex kokkuvarisemas on ja ka kogu Läti rahanduse ähvardab kaasa tõmmata?
Kui tahad, siis pene omaenda idaäri püsti, ainult ära pärast hala, et riik peaks selleks, et su äri veidigi läheks, Tiblastani oblastiks saama või peaks riskid maandama või kahjud tasuma.
nojaa aga kelle syy see kõik on? sa mees olid ju ise savisaare majandusnõunik ja sa ise ytlesid et eesti majandus kasvab samamoodi nagu jaapani majanduski jätkusuutlikult kymme protsenti aastas veel pikka aega. eks inimesed uskusidki sind ja võtsid elamuehituseks ja elamu soetamiseks laenu. sulle oli see muidugi kasulik sest keskerakond tegeles ju ise ka kinnisvara arendusega ;) arko vara tuleb kohe meelde esimesena ;)
HEIDO VITSUR: Kuidas väljuda kriisist võitjana?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
1. Eesti pole enam ammu avatud majandusega riik. Õigemini oleme sama avatud kui teised EL riigid.
2. Vaevalt Dell nüüd ainult valuutakursi pärast kolib tehase iirimaalt poolasse. Põhjuseks ilmselt madalamast elatustasemest tingitud odavam tootmine ja parem logistiline asukoht.
3.Euro ja koos sellega kroon on tõesti kalliks läinud. Siit kõlaks nagu soovitus devalveerida.
Aga tuletaks meelde et Euroopa keskpank juba alandas intresse ning keskpanga väitel pole baasintressi vähenemine 0-ni võimatu. Ehk ei maksaks hetkelise kõrge
kursi pärast muretseda?
4.Vitsuril on õigus, et kõige tähtsam on meie tööstuse konkurentsivõime. Kuid paraku jõuab ta sealt sujuvalt hoopis eluasemelaenude kinni maksmisele. Suutmata öelda ühtegi meedet mis tõstaks konkurentsivõimet! sic!
Aga muidu on tore ja meelelahutuslik artikkel.
Tuvastamata Kasutaja
Koolis pole vaja toota mõtlemisvõimetuid papagoisid.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Seda et... ühes kohas räägitakse konkurentsivõimest ja jõujoonte ümberjagamisest ja siis halatakse, miks ei põlista riik Eestit odava allhankijana? Oleks aeg aru saada, odava alltöövõtjana me jäämegi "näpp suus" Euroopale järgi vaatama.
Eesti ettevõtjate tõeline probleem on marketingi puudumine. Tootmisega saavad Eesti ettevõtted suurepäraselt hakkama ja kui ei saa, saab ka Hiinast tellida. Aga selle kokkukeeratud jama müümisega on probleeme. Paljudel Eesti ettevõtjatel on ikka veel nõuka-aegne mõtlemine et kõik kaup on defitsiit ja et kõik kliendid jooksevad nende kaubale tormi. Ja kui kaup lattu kuhjub ollakse üllatunud ja süüdistatakse riiki ja rahvusvahelist imperialismi.
Probleemi lahendus peab tulema suhtumise ja eesmärkide muutumisest.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
aga tule teinekordki lollidele oma pimestavat olemasolu teadvustama.
Tuvastamata Kasutaja
paraku palja pragmatismiga jääbki eesti lõputult vinduma.
Tuvastamata Kasutaja
Ajastu märk tundub hetkel olevat odava allhanke välistamine ning millegi suure väljamõtlemise vajadus. Toon näite elust enesest- kuidas te hindate situatsiooni, kus teie naaber, kes on viimased 10 aastat kusagil kedris tegelenud jalatsiparandusega, istub seal ka praegu ja ei arva majanduslangusest suurt midagi. Temal on tööd juurde tulnud. Nüüd tekib ka teil endal idee- kui see on nii hea ja kindel äri, siis peaks ka midagi sellelaadset tegema hakkama. Esimese innovatiivsusena näeb uustulnuk kindlasti seda, et vaja oleks keldrist välja kolida, nö. rahva sekka. Mõeldud-tehtud. Tulemuseks on kindel pankrott või siis parimal juhul rendileandja orjamine.
Siit moraal. Ei ole võimalik innovatiivselt läheneda tegevusaladele, kus meil puudub kogemus. Lihtsalt lambist tehtud innoveerimised on lihtsustatult eelnevaga kirjeldatud. Seega alustama peaks ikkagi allhankest ning samm-sammult edasi liikuma.
Tuvastamata Kasutaja
Kas Eesti poliitikud seda üldse vajavad, või tahavad?
Neil ju pehme maandumine peas!
Muidex, kriisist väljuvad võitjana vähesed, aga see-eest kaotajaid on palju. Võitjana väljub see, kes on paremini ja aegsamalt selleks ette valmistunud.
Aga Ansipi seniste esinemiste ja tegevuste põhjal pole küll mingit alust arvata, et Eesti oleks kriisiks mingilgi moel ette valmistatud. Pigem on ta loonud eelduses eriti sügava kriisi saabumiseks.
Eesti ainukeseks mõistlikuks võimaluseks oleks olnud toimida idaturu suunas, aga selle võimaluse on meie võimupoliitikud sinna kohta keeranud.
On veel teinegi, ja palju reaalsem võimalus, nimelt, Ansipi ja Savisaare poolt valimiskampaanias promotud palga- ja pensionitõusu kompensatsiooniks tuleb kiiremas korras devalveerida Eesti kroon.
Niisiis jälle kord, tuleb teha seda, mille kohta Ansip on järjekordselt öelnud, et seda ei tule.
Aga tglt lõpuks ikkagi tuleb ja teeb ning järjekordselt ei oma selle eest mingit vastutust Eesti rahva ees.
Probleemi tõsidus tavainimeste jaoks hakkab selgeks saama alles poole aasta pärast ja hoopis hulluks läheb asi aasta lõpuks.
Aga probleemi tõsidus ei saa meie eliitikutele veel niipea selgeks, kuna nad oma tegevusetuse eest siin Eestis ei näi mitte millegagi vastutavat.
Tuvastamata Kasutaja
mida teeb valitsus?
mida ta teeb?!
a kust ma tean.
praegu peaks olema 24 h avatud infoliin millega tegeleb valitsus, leevendamaks olukorda, kindlustamaks tulevikku.
paraku paistab, et valitsus sügab ühe käega mune ja teisega produtseerib optimismist nõretavaid infolehti, ilusti kollase-sinisega bränditult, kodanike postkastidesse.
Tuvastamata Kasutaja
Põllumajandusest ja "meie nokiast".
Maailma rahvastik kasvab, samuti toiduvajadus. Meil on väga halvasti ära kasutatud toidutootmise kõige aluseks olev resurss - põllumaa. Olemasolev turismitaludele ja ehitusele (vägisi) orieteeritav tööjõud tuleb rakendada efektiivse toidutootmise teenistusesse. Ja selleks peab ka riik(praegune valitsusvõim küll vaevalt seda teeb?) oma ajud tööle panema, et eesti põllumees võiks maailma toiduturul rinnad kokku panna sealsete euroopa konkurentidega.
Esimeseks etapiks tuleb seada oma rahva äratoitmise ülesanne, mille tulemuslik täitmine peaks tiivustama edasisteks poliitilisteks ettevõtmisteks väljaspool koduturgu. On viimane aeg loobuda Tatika-Vesipruuli retoorikast "oma Nokia" ja turismitalu teemal.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Läti oli idaturuga tugevalt seotud. Eriti Parex pank. Miks neil ometi õnne õuel ei ole? Miks seesama Parex kokkuvarisemas on ja ka kogu Läti rahanduse ähvardab kaasa tõmmata?
Kui tahad, siis pene omaenda idaäri püsti, ainult ära pärast hala, et riik peaks selleks, et su äri veidigi läheks, Tiblastani oblastiks saama või peaks riskid maandama või kahjud tasuma.
Tuvastamata Kasutaja