Geniaalne!
Vaidlused selle üle käivad juba aastasadu. Kas inimesest teevad geeniuse geenid või kultuur, jumalik säde või inimlik loodus? Platon ja Goethe uskusid kaasasündinud jumalikku annet, Seneca ja Nietzsche aga – mõnikord traagilist – inimlikku suurust. Kui me mõtleme sõna geenius all eelkõige selliseid suurkujusid nagu Galilei või da Vinci, Newton, Einstein või Marie Curie, siis näeme, et neid imetletakse läbi ajaloo. Tänapäeva teadlased – aju-uurijad ja psühholoogid, ajaloolased ja sotsioloogid – peavad aga juttu kaasasündinud geniaalsusest romantiliseks lähenemiseks. Uuringud näitavad, et inimesed, keda me peame geniaalseteks, on saanud sündides tõesti üht-teist kaasa. Näiteks intelligentsuse või temperamendi. Paljud muud asjad on nad aga pidanud välja võitlema.
Teadusliku analüüsiga saab selgitada faktoreid, mis aitavad teatud inimestel saada geeniuseks. Need, kes valmistuvad maailma muutma, vajavad eelkõige seitset asja: haridust, loovust, inspiratsiooni, intuitsiooni, sõltumatust, püsivust ja õnne.
Haridus
Leiutaja Thomas Alva Edison (kes leiutas muu hulgas hõõglambi – toim) tuli ilmale Samuel Ogden Edisoni seitsmenda lapsena. Tema isa teenis elatist juhutöödega ja Thomas sai vaid mõne kuu koolis käia. Aga ta kasvas intellektuaalselt inspireerivas vanematekodus, kus teda õpetas põhiliselt ema. Ka Robert Bosch* oli suure pere laps, kes sündis võõrastemajapidaja 11. lapsena. Tema isa pani laste haridusele suurt rõhku. Nii tegi Robert Bosch läbi reaalkooli ja meistriõppe, ülikooliharidust ta siiski ei omandanud. Ilmselt on tark uudishimu akadeemilisest tiitlist tähtsam.
Loovus
Juba Platon leiutas jumaliku hulluse diagnoosi, ka Seneca aimas, et pole olemas geniaalsust ilma hulluseta. Teadlased on tõestanud, et loovate inimeste aju tiksub teistmoodi kui teistel – avatumalt, assotsiatiivsemalt. Mõned peavad oma andekuse eest maksma viisil, mida Ameerika psühhiaater Arnold M. Ludwig on nimetanud suuruse hinnaks. Kunstnike ja kirjanike seas esineb palju rohkem psühhoose ja neuroose kui keskmistel tavakodanikel. Suurel matemaatikul John Nashil kujunes näiteks skisofreenia. Tema kolleeg Richard Borcherds, keda on autasustatud Fieldsi medaliga ja kes on niisiis matemaatikas midagi Nobeli preemia laureaadi laadset, kannatas Aspergeri sündroomi all. On tõendatud, et geeniuste ajus on rohkem kaost kui teistel – sageli on see kaos produktiivne, mõnikord aga hävitav.
Inspiratsioon
Vaid väga vähesed suured leiutised on sündinud mitte millestki. Enamasti tuginevad need teiste inimeste ideedele ja otsekui seisaksid „gigantide õlul”. Sageli on just kunagised väikesed sammud hiljem osutunud otsustavateks: Alfred Krupp arendas välja liitekohtadeta rongiratta. Werner von Siemens andis oma telegraafiga panuse kommunikatsioonitehnika arengusse. Rongirattad olid olemas juba enne Kruppi ja telegraaf enne Siemensit, aga Krupp ja Siemens tulid tänu headele eelteadmistele mõtetele, millest sai tehnika igapäevase edu võti.
Intuitsioon
Paljud edukad uuendajad on lähtunud kõhutundest. Isegi range teadusfilosoof Karl Popper oletas, et suurte avastuste taga peitub loov intuitsioon, irratsionaalne moment. Psühholoogid ja aju-uurijad on Popperi oletusele tõestust leidnud: inimene teab palju rohkem, kui ta mõtleb. Erinev info on ajju salvestatud, kuid teadvusele kättesaamatu. See, kes suudab selle kättesaadavaks teha, võib saavutada palju. „Geniaalsus ei ole midagi kättesaamatut, jumalikku,” ütleb psühhoanalüütik ja kirjanik Julia Kristeva, „palju rohkem peitub see võimes iseend ületada.”
Sõltumatus
See ei kõla just šarmantselt. Ameerika psühholoog Gregory Feist nimetab tüüpilist põikpäist mõtlejat „dominantseks, arrogantseks, vaenulikuks ja iseenda arvamuse õigsuses veendunuks”. „Nad teavad juba lapsena, et õpetajad võivad eksida,” ütleb psühholoog Carlan Nemeth, kes uuris ja intervjueeris kolme aasta jooksul Nobeli keemia- ja füüsikapreemia laureaate. Näitekirjanik George Bernard Shaw võttis vaba vaimu kokku poeetilisemalt: „Iga suure tõe alguses seisab alati jumalateotus.” Ja selleks on kõigepealt vaja julgust.
Visadus
Mis on paljude imelaste võimete ja ekspertide teadmiste taga? Vastus ei pruugi geeniuse-ambitsiooniga pealekasvavale põlvkonnale meeldida: harjutamine, harjutamine, harjutamine. Malcolm Gladwell lahkab ühes oma raamatus suurte leiutajate ja ettevõtjate elukäigu põhjal nende edu saladust. Üks tema lõppjäreldusi on „10 000 tunni reegel”. Just nii kaua peab midagi õppima, katsetama ja tegema, et saada eksperdiks. „Geniaalsus tähendab üht protsenti inspiratsiooni ja 99 protsenti higi,” olla öelnud leiutaja Edison.
Õnn
Olla õigel ajal õiges kohas – see ei ole oluline üksnes geeniuste, vaid ka teiste jaoks. Kuid geeniuste puhul kehtib see eriti. „Hetke ajalooline olukord peab võimaldama perspektiivimuutust,” ütleb teadusajaloolane Jürgen Renn. „Kui Einstein oleks oma relatiivsusteooriaga lagedale tulnud 50 aastat varem, maandunuks ta hullumajas.” Renn teeb vahet liiga varaste, visionääride ja kuulsate vahel. Vaid kolmandasse kategooriasse kuuluvate isemõtlejate jaoks on maailm tõesti valmis. Eric Schmidt (Google), Bill Gates (Microsoft) ja Steve Jobs (Apple) sündisid kõik 1955. aastal. Nad olid õiges eas, kui 1975. aasta jaanuaris tuli turule esimene taskukohane mikrokompuuter, Altair 8.800. Kõik kolm olid küllalt vanad, et saada osaks eelseisvast revolutsioonist, ja mitte juba nii vanad, et see maha magada.
Nii saab biograafide, aju-uurijate ja sotsioloogide ühistöös tükkhaaval selgitada, kuidas ühest või teisest inimesest sai geenius. Geeniusi plaanipäraselt toota ega ennustada, kes areneb geeniuseks, nende analüüside järgi siiski ei saa.
Teadmistest ja hoolsusest, jonnist ja fantaasiast üksi ei piisa, et põhjendada seda, kuidas suutis Robert Bosch välja tulla sellise sotsiaalse innovatsiooniga („Parem kaotada raha kui usaldus”), või ülemaailmset leina pärast Steve Jobsi lahkumist. Nende karisma ei piirdu teistest parem olemisega. Kui nende elu mõistatus ka rekonstrueerida, jääb ometi alles veel teatud mõistatuslik lünk.
Me armastame geeniuste puhul seda, et nad on ühtaegu inimlikud ja üleinimlikud. See on osa nende edust. Ja kui neid ka ei ole inspireerinud jumalikud jõud, on nad vähemalt väikestviisi jumala aseaineks. Kuidas kutsuti Steve Jobsi? iGod’iks!
Artikkel ilmus esmakordselt 13.10 ajalehes Die Zeit.
*Robert Bosch asutas tehnikafirma Bosch. Oma testamendiga pärandas Bosch 92% ettevõtte aktsiaid sihtasutusele, kes rahastab heategevaid haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuprojekte.
