EVI ARUJÄRV: Vabadusest paratamatuseni

Ei saa me konnatiigis siin muuta midagi...ka põhjus on artiklis olemas...vanapunad on privatiseerinud täitevvõimu ja seadusandjate poolel...st. domineerivad poliitilistes rakukestes.
Kes ja kuidas raiuda oksa, kus nö juhtiv tegijarahvas kükitab ja klaköörid tihedas ringis üm britsevad:((((((

Tõeliselt suurepärane kirjutis!
On veel Eestis mõtlevaid ajakirjanikke, kes ka kirjutada julgevad.
Kas vaid lugejaid ja mõistjaid on jäänud?

Kui suur võib või peab olema vabadus, et vabadust realiseerida? Ja kas ühtede vabadus on ikka ka teiste vabadus? Ja kas vabadusvõitlus ikka on võitlus tõelise vabaduse eest? Ja mis või kelle jaoks see vabadus üldse on? Ja kas on üleüldse olemas seda täielikku ja kõiki ning kõike hõlmavat vabadust? See, mis vargale vabadus, on ohvrile õudusunenägu. Või vastupidi.
Kõikehõlmav vabadus on anarhia. Et seda ei juhtuks, piirab ühiskond oma liikmete vabadust karmide reeglitega ehk seadustega. Kas see on vabaduse piiramine? Loomulikult on. Kas see on halb? Kuidas võtta. Kellele halb ja kellele hea. Kui ühiskonnale kasulik, siis unustatakse üksikisiku vabadus.

„Ja küsimus ei ole üldsegi isikus ega (kohati ju üsna kiiduväärses, inimlikkusest kantud) tegevuses, vaid kontekstis: kui sotsiaal-majanduslikus reaalsuses on pikka aega nii kirjutamata kui ka kirjutatud seadustega kinnistatud mitte üksnes üksikud põhiseaduslike õiguste ja vabaduste rikkumised, vaid kui nendest rikkumistest on läbi imbunud terve struktuur, siis on mingite üksikjuhtumitega tegelemine paratamatult naljanumber või silmakirjalikkuse avaldus.“

Kadakasakslus on tänase Eesti hädade allikas. Välismaisuse, ainult mitte vene(!), pime matkimine ja kummardamine kuni meie lapse- ning firmanimede ülesoolamiseni x-y-c-z tähtedega, rääkimata võõrkeelendite kasutamisest kõnes ja kirjas, näitamaks kõneleja/kirjutaja saksikust, ehk siis välismaist tausta. Lugegem eeltoodud tsitaati KADAKASAKSLUSE KONTEKSTIS, saame tõele päris lähedale, lausa kannule. Aga seda tunnistada, sellest järeldusi teha, seda meie avalikkus, (väikekodanlik) eliit ei soovi, pigem minetab oma päritolu, salgab maha oma päritolu, ajaloo …

on täiesti olemas, kuid need ei kuulu "õukonda", st. on "LIHTRAHVAS" ja nende arvamust ju EI SAA millekski pidada!

Ühelt poolt on see lastehaigus: vaata kui lapsuke õpib kirjutama, siis tahab ta seda kõigile näidata ja kirjutab oma nime või midagi muud plangule. kui MEIE "LAPSUKESED" ÕPPISID MÕNED SÕNAD VÕÕRKEELES selgeks, oli ka seda vaja kõigile näidata ja pikiti nendega nii kirja kui kõnet. Lapsemad lapsukesed aga vaatasid , et oh kui tore ja põnev, meie teeme ka nii. Ja nüüd on olukord juba täiesti knicks-Mariechenlik : terve rida inimesi arvab, et "eesti keeles selliseid paremaid sõnu polegi", sest keegi ei räägi ju "alla laadima vaid ikka downloadima , keegi ei ütle enam kõla vaid sound, keegi ei räägi emam tunne vaid fiiling" jne.jne.

Kohe ja alati siis,kui hakkab midagi põhja kõrbema ja
seda eriti siis kui masust ( lühend sõnast majandussurutis ) tekib täpe ( lühend sõnast täitsaperses)võtavad välja valitud poliitperverdid sisse
vabamüürlaslik-kommarliku ringkaitse.
Näiteks moodustavad kasvõi koalisatsiooni ükskõik kellega oma huvide,mitte aga rahva huvide kaitseks.
Ja see on ka täiesti loomulik,et mitte öelda loomalik
nii meil kui mujal ja ka rahvas annab selleks hea võimaluse,sest on ju üldteada,et hea rahvaga saab kõike teha.
http://www.animationgold.com/people1.htm
Kuidas raiuda oksa?
Üks vanamees raius üht jämedat puud?
Saab hakkama ka Ise oksa läbi raiumata.
Luuakse ükskõik millisel viisil olukord,mille tulemusena
hakkab iga ahv just seda oksa,mille otsa ta tahetakse
riputada,läbi raiuma.
Selline olukord saab olema eriti kasuliku tulemusega
just siis,kui kõik ahvid-poliitperverdid hakkavad koos ja korraga läbi raiuma neid oksasid,milledel just nemad kükitavad.
Ja selline okste läbiraiumine ei ole enam asendustegevus,
sest selline tegevus on ju asjalik tegevus.
Eksjuu???
Vähe tolku on sellest,kui ainult maksumaksja raha eest
saadud majoneesi ainult Oma keresse sisse vitsutada,
sest kasulik on ka vitsutamine.
Näiteks kasevitadega.
Kasevitsadega saab teha urvaplaastrit ja kasetohust tõrva
täiesti laenu-võla-maksu-aktsiisivabalt.
Tehakse nii:
http://www.bushcraftuk.com/index.php/DIY...
Superhea kasetõrv nii kärsa kui kärnade Iseravitsemiseks
ilma võõra ja omakasupüüdliku abita (Betulinic acid
In 1995, betulinic acid was reported as a selective inhibitor of human melanoma
http://www.nature.com/nm/journal/v1/n10...
http://www.erm.ee/?node=430&parent=429

Iriseks kah väheke - kahes osas. Ent sedakorda EA kallal ja netintaatorite kallal kah.
Esiteks: EA on süsteemi vastu ja lajatab hüüumärgilise "maha-"ga nii-et võtab...miskit krilli.
Ise aga on meelihullutava nostalgilisusega sama süsteemi kiitmisega ametis. Ah-et miks? Neetud ntaatorid ju kirjutavad, raisad, lõugitsevad ja mäuravad, risud, ning nime alla ka ei taha ronida, raiped. Kuid EA paitab ja poputab ning lausaliselt silitab (pooleldi küll vastukarva, aga seegi pidi mõnu(-s) olema) väljendusvabaduse puudumise hirmus ettevõtja taldu lakkuvat nn.töötajat. Et kussa, kallike, ntaari ikka nimetuna, siis jääd elama ja saad veel kunagi sotsiks kah, kui mitte kogunisti sotsialismi.
Teiseks: hullem aga on EA täna selle vabaduse (astme vms.) kallal. Et me - ehk isegi eestlased, kui need müstoloogilised eestimaalased välja arvata) - ise ei tahagi vabadust, et oleme nii moraalitud, et oleme au ja väärikuse pagendanud vähemalt süsteemieituse konstruktsioonikeerukustesse, kui mitte paratamatuse müürilillelisse hierarhiaredeli pulkadesse - nooh, et sisemise lagundajana või miskit, et kiiremini maa peale jõuda.
Nali naljaks - seegi asi. Nüüd arvaks kah, lõpuks: kui partei(-poliitika) pole hea, Tarandi-efekt pole hea, valimisliitude fenomen pole hea, üksikkandidaat pole hea (no mis hea saab olla majoneesi tootev/väljutav RK liige Kundla?), siis ainus hea asi peaks EA meelest olema anarhia. Ongi nii? Või?

"Konstruktiivsete ideedeta süsteemieitus peegeldab olukorda, kus revolutsiooniline tegevus tundub räige, mõeldamatu ja ohtlik, aga legaalsed võimalused võõrandunud süsteemi muutmiseks on keskmise inimese jaoks liiga keerukad või ligipääsmatud." Täpselt nii, oleme ummikus, härrased. Kusjuures revolutsiooniline tegevus mitte ei tundu räigelt ohtlik, vaid ONGI seda, me ju teame. Üksikud hurraasõjaväelased välja arvata, siis on ikkagi vähesed siiralt valmis surema selle eest, et nende laste tulevik oleks veel hullem kui olevik. Selline valmisolek nõuab kõva ajupesu, aga ega seebipuuduse üle ole küll kunagi kurta saand ei siin ega mujal.
Ajaloo jooksul on korduvalt ja piisavalt olnud inimeseloomal võimalusi loobuda illusioone orjamast, kuid seda võimalust pole mitte kunagi kasutatud. Üksikud vigisevad prillipapad on teadagi "arengul" vaid risuks jalus. Nii et ma ei tea, kas Arujärv mõtles oma viimast lõiku tõsiselt, või pani kirja ainult selleks, et ajaloo prügikastis leiduks kunagi veel üks lisatõend selle kohta, et mitte kõik polnud pimedad, ja osa neist mittepimedatest püüdis olla koguni optimist...

Ehk pakud ise kah kunagi mõne lahenduse või nii? Enamik teab nüüd juba siin üksteisest, mida need EI TAHA. (Savisaart ja nõukogude liitu, puupppppppp) Aga mida siis teha või nii, et ei oleks vaeseid ja et noored ennast surnuks ei jooks ja et vanad neid ei rikuks ja et valitav parlament oleks funktsionaalne ja mõttekas ja et riik ei raiskaks raha halbade asjade peale, vaid heade ja et noodsamad "rahvateenrid" meile ei valetaks ööd ja päevad?
Neti kirjutas seal kuskil mõne päeva eest: häda pole selles, et noored on hukas, vaid häda on selles, et vanad on hukas! (Loodetavasti tabasin mõtte õigesti.) Mis sa sellest arvad, Tux?

Eestis pole naljalt tipp-poliitikut, kelle elulugu oleks avalikkusel olulises osas võimalik uurida. Pean siin silmas loomulikult ennekõike endisi parteilasi, keda esindab kõige ehedamal kujul peaminister. Mäletatavasti mõni aasta tagasi, kui räägiti Ansipi rollist 1988. aasta sündmustes, ilmnes ekskommunistidele järsku vajadus oma tegevus EKP-s salastada. See salastamine seadustatigi, kusjuures selle üks eestvedajaid oli praegune peaminister, 22. eluaastast peale EKP organites järjekindlalt karjääri teinud Ansip. Nüüd on siis Eestis ametlikult olukord, kus suure osa poliitikute minevik, õigemini nende kujunemine ja tegelik loomus on riiklikult salastatud. Mida see tähendab riigi jaoks? See tähendab näiteks seda, et need inimesed ei tunne ennast vastutavat millegi eest. Nende mineviku mustad teod on salastatud. Kui salastatud aastad olid auväärsed, siis me teaksime nendest, olen kindel, sest milline poliitik sooviks varjata, et ta oli vabadusvõitleja, seega.. Teoreetiliselt on võimalik, et näiteks Ansipi tegelik minevik ja teod kaheksakümnendatel saavad ikkagi varsti avalikuks ja see tähendab, et ta ei tohi aega kaotada, ega mõelda Eesti riigi huvide peale, kuna kogu tema heaolu võib lõppeda päevapealt, kui ilmuks välja dokument näiteks kus Ansip kedagi represseerib kasutades oma kommunistlikku ametikohta. Niisiis ta varjab midagi oma minevikust, mis võib olla talumatult suures vastuolus tänase päeva retoorikaga, see inimene on seega seisus: "tuleb kasutada võimalust, mida võim pakub, nii kaua kuni keegi mu tegelikku minevikku veel ei tea". See pole ainult Ansip. Eesti parteide juhtkond on täis selliseid persoone. Osal on kapis parteilised teod, teistel kagebeelised, aga point on siin selles, et nad on nagu uinunud vulkaani kraatris kulda kaevandavad õnnekütid - nad ei tea millal on lõpp. Seega pole neil aega tseremoonitsemiseks, vastutuseks, ega riigist hoolimiseks. Nad peavad oma kullakaevamise võimalikult kiiresti ära tegema. Selle olukorraga on seotud isegi näiteks nimekirjadega valimise süsteemist kramplik kinni hoidmine - kui oleksid isikuvalimised, suureneks järsult oht, et vastaskandidaat otsib üles inimesed, kes osalesid näiteks EKP parteikoosolekutel, millel sa sõna võtsid jne. Seega, kokkuvõtvalt, piisaks Eesti olukorra parandamiseks ainuüksi EKP materjalide kättesaadavaks muutmisest. Kohe hakkaksid kaduma Eesti praegust käekäiku juhtivad "minevikuta mehed" nagu Ansip.

Olen võrgus, Mbs, ja soovitan sinu armsa kasvataja t_l eeskuju järgi: olen ettepanekuid teinud vähemalt 47 (kui mitte 74, aga mistähtis) ja siingi on küsimärgi taga ettepanek, aint oska lugeda (või on sedagi palju tahta?).
Nimelt EA on sedakorda vöölaiuse miniga anarhisti mängimas, ise peenikest naeru pidades, et mis need ntaatorid nüüd väljutada oskavad.
Kõik need - institutsioonid vms. - riigikorda üleval suuta oskavad ja suutvad demokraatia avaldused, mida EA "pole" alla liigitas, on end õigustanud juba selle läbi, et käibivad. On käibes, noh. On kasutuses, noh.
Seega minu "vahest" ettepanek ongi alustada peeru süütamist teisest (või esimesest) otsast kui EA seda täna ette võtta võttis.

Kuidas uskuda, et inimese mõtted vigadeta on, kui ta neid nõnda vigaselt kirja paneb?

Aitäh, tundmatux, üks vähestest lugemisele kulutatud aega vääriv kommentaar.

parim mis saate teha on loobumine kollaste kobrulehtede lõa otsas tilbendamisest ja mõtetu netielu tegeliku tegemisega vahetamine.
tasub proovida.
aga aujärvele jõudu. asi seegi, kui proovid.

Lihtsalt täpsuse mõttes- kas trombs pidas seda silmas, et tema nende hulka ei kuulu, kes nõukogude liitu ei taha?

Sedakorda tuleb Arujärvele hinne 5 panna (või siis A?). Rääkimata sellest, et ta suutis hoiduda kabjahoobist kristlusele (suur saavutus tema poolt!), naerab ta üsna hästi välja poliitmängud põhiseaduse kaitse sildi all, seletab ära, et põhiseadus ongi selline abstraktsevõitu dokument ja nii edasi ja palju muud ja... ja.
Aga kui peamise teema juurde tulla, et mida siis teha selle vabadusega ja selle süsteemiga? nautida seda mis on ja leppida sellega, mida pole. Sest inimeseloom on juba kord sihuke elajas, keda mingite süsteemide, revolutsioonide ega hierarhiatega paremaks ei tee. Anarhiaga niisamuti mette.
Vaat kui inimeselooma psühholoogiat muuta saaks! Et kasvataks kuidagimoodi uue inimese. Utopistid on seda ju aastatuhandeid katsetanud (viimane selline variant oli meil klassiteadlik arenenud nõukogude inimene-kommunismiehitaja). Aga need katsed on kõik läbi kukkunud. Ja kukuvad ka edaspidi, kui just bioloogiline evolutsioon ei tekita kunagi mingit Homo sympathicust.
Aga seni - võtame asja rahulikult. Ajame igaüks oma rida ja jätame süsteemid ja revolutsioonid rahule. (No nalja teha nende arvel ikka võib, meil naljad aitavad elada-võita)

Väga hea kirjatükk. Evi Arujärv peaks avaldama oma esseed kogumikuna.

ARUJÄRV küsis: "Missugused on senise vabadusvõitluse saavutused?"
-
ja vastas: "Olukorra ainus kasulik külg on võimalus kütta sellest sündiva kibestumisega võimuvõitlust."

... Arujärv jättis paraku analüüsimata, millest rahva valdava osa "kibestumine" tulenes ja tuleneb ...

Samuti jättis Arujärv "kelle huvides(?)" AUSALT kirjutamata,

et ausam- eetilisem osa Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) toonastest asutajatest kutsub UUESTI kokku ERSP asutava kogu ja asutab, loodame, et ILMA Pareki, Kelami, ja teiste "kollaborantideta"???

... uue ja AUSA eestlaste rahvusliku erakonna.

Näete, MIKS ja ARUJÄRV (kui ülimalt osav võimuerakondade "suuvooder") oma näiliselt "ausaid" lehelugusid toodab!

EA räägib siin üldjoontes seadusetusest, mis Eestis valitseb ja lõpetab jutu lauseosaga: *..võimalus, et hakatakse tegelema poliitilise süs-teemi tervikliku analüüsi ja korrastamisega ning sotsiaalsete hierarhiate tasandamisega, järgides nüüd juba tõepoolest põhiseaduse vaimu.*
Tekib küsimus, et kes neid ühiselu reegleid siis rikuvad? Kindlasti kriminaalid. Kas põõsast peale passitavad autojuhid on juba vaieldav. Kuid suurimad seaduserikkujad on hoopiski justnimelt need nn sotshierarhia hullud, kes istuvad tšinovnikutena ja "väljavalitutena" soojadel kohtadel, saavad ülisuuri personaalpensione ja kes leiavad, et nemad omAVAD ÕIGUST KÄITUDA AINULT TALMUDISEADUSTE JÄRGI. Tavainimestele teevad nemad seadusi, mida nad ise aga täitma ei pea. Siit ka siis see § väänamisprotsess ja linterite, revade, sirõkkide ning klenskite karistamatus.
Õppige talmudi, härrad ja prouad, ning siis saate teada, kuidas elavad seltsimehed.
Eesti mees.