EVI ARUJÄRV: Isaautoriteet või rullnokkade võim?

Kui pahatihti on Arujärv lihtsalt epateeriv ning kohati ka igav, siis seekordses loos on terve rida teravaid pointe ning mõtlemapanev moraal. Ma ei ole iga väite ja eeldusega ka seekord nõus, ent mõtlema ergutav oli see küll. Jõudu.

Loen ikka Evi Arujärve jutukesi, kuna vaatamata sellele, et on naisterahvas, on tal ikka arukaid mõtteid justkui varrukast võtta. Võtaks siit siis ka selle:
*Selle ühes otsas on Edgar Savisaare hiigelsuurtest valimisplakatitest kõnelevad ajaleheartiklid, teises otsas presidendikõnede pühalik lugemine ja tõlgendamine ning kiriku kleepumine riigivõimu külge.*
Tõepoolest on lasteaed kahest otsast kallal. Ühed ülemeelikusest ja muidukõrkusest lolliks kuivanud, teised jälle oma lasteaiakasvataja sündroomis kinni. Nö keelan-käsin-poon-lasen. Täielik hullumaja. Liberaalsus-konservatiivsus teljel kannatavad eelkõige need "keskmised", kuna mõlemate terror annab tunda. Ühed justkui mittelegaalse ja teised jälle nagu leegaalse vägivallaga.
Ja siis arvavad need "väljavalitud", et lambakarjale on tarvis judeokristlust. Neile goi´dele. Et nad on lollid jne. Aga vastik on tõesti see, kui miilits hiilib põõsas oma kiirusemõõdikuga või siis öeldakse, millal võid midagi osta või millal mitte.
Tegelikult on ilmselt näha, et tegelik kraaklemine toimub võimurite ja normaalse eetikaga inimeste vahel ja kurikaelad saavadki seetõttu rahulikult varastada, röövida, vägistada, tappa ja lõhkuda. Võim on meil massidest täielikult eraldunud, kuna näiteks meie 16% usklikkuse juures kõik võimurid silma pilgutamata demonstreerivad ennast igal võimalikul juhul juudijumalatemplis või siis ehitavad juudiristiga varustatud nn vabadussambaid. Või siis lennartit maetakse kaarli kirikus.
Nahh selline võimurkond, kes loob monumente, mida kuni 86% eestlastest ei toetaks.
Näiteid võimurite kaugenemisest mittekuritegelikust elanikkonna osast rohkem, kui kamaluga kahmata.
Eesti mees.

Nonih! Et lubatakse lõpuks meestel (hetero) kapist (seina) välja tulla? Ja ei peagi enam kotte häbenema? Ämeeiiziing!

Parteide, ja reformierakonna eelkõige, taktika on see inimeste hoidmine eetiliselt eelkooliealises seisus. Miks? Aga sellepärast, et last võid sa panna tegema mida tahes, nii halba kui head. Pannakse aga neid tegema seda, mis on ansipitele kasulik isiklikult. Vahel on see halb Eestile, vahel hea, aga ühisosa on ansipite huvi. Et raha teha, on neil vaja võtmepositsioone valitsuses ja need saab endale korraldada siis kui ollakse ühe sinimustvalge lasteaia direktor. Aga muide, ma usun, et see lasteaiadirektoriks saamise tung on latentselt olemas ka teistes riikides. Mina olen natuke kuri meie loovintelligentsile, eriti kirjanikele, kelle loomingu meelestus ja ühiskondlike sõnavõttude suunitlus, nii vähe kui neid on, ei erine oluliselt teiste lasteaialaste omast, kuigi peaks erinema ja palju erinema. Teisisõnu - meil pea puudub ühiskonnakriitika sealt suunalt, kus peaksid asuma kõige sõltumatumad ja targemad inimesed. Võtame Kivisildniku, kui näiliselt kõige revolutsioonilisema kirjanikkonna esindaja. Sõim on tal tehniliselt hästi käpas. Mida ta sõimab, jääb samas väga uduseks. Ta mõtted on täiseti korrastamata ja temalt oleks palju tahta tõsist analüüsi. Sisuliselt kirjutab ta nagu mingit sürrealistlikku teost, kus pole piire ei naljal ega tõsidusel, tõel ega väljamõeldisel. Ja tema on meie kõige ühiskonnatundlikum kirjanik. Ülejäänud on oma eluga ja õluga TÄIESTI rahul. Neid ei ole mõtet mainidagi. Ehk siis ma tahan öelda, et meil pole nendele alfaisastest lasteaiadirektoritele mingit vastukaalu ühiskonnas. Ja kuni seda ei teki, esimest septembrit ei tule kunagi.

Oh kui nõus ma Evi Arujärvega olen!
Eriti hea kirjandusliku kujundi on ta seekord leidnud - "seksuaalidentiteedi vaevades kesksoost olendite kriisked" ;-)))

Ma muidugi läheksin konservatiivina veel kaugemale: nimetatud `täiskasvanud Isa ja Mehe hääl` mõjuks autoriteetselt ja topeltmoraalita vaid siis, kui see poleks kunagi õlle- või veinilõhnane.

Aga siis tuleks ju ka armulaua asemel tilinatele miskit muud serveerima hakata?

Vaata...Tema armu saab ka ilma laua, veini ja inimeste-vahendajateta.

samu sõnu .. aga ka teisi: kuhu jääb emake? Pr Arujärv võix ju kasvõi veidike oma soorolli ka ühiskonna liivakasti lasta. Pole need mehed-pojad ju üksi siin ilmas, olgu pealegi joodik rullnokkade ja tipp-poliitikute enamus meessoost.

Ei jõudnud eile Evi Arujärve lugeda, möllasin mujal ja hoidsin seda desserdiks. Nüüd saingi hommikul rahulikult lugeda. Ei pidanud pettuma.
Sedasama vastutuse võtmise juttu olen ma kommiumis väsimatult käianud vist juba mitu aastat. On täiesti tõsi, et meie ühiskond käitub nagu mässav teismeline, leidmata tasakaalu iseseisvuse ja autoriteedile allumise vahel. Kõigega läheme me äärmusse, oleme äärmuslikult vabad (las rahvas joob ja seksib ja süstib, ise teab) ja samas koogutame hardusest nõretades mõnede sammaste ja isikute ees või siis jälle kardame neid nagu tuld. Noh, nagu laps ikka. "Issi on loll", et diskole ei luba, aga Jimi Hendrix on jumal. Ja siis tuleb kindlasti lisada veel koll, muidu pole komplekt täielik.
Infantiilne vabadus, jumal ja koll. Vabadus selleks, et harrastada segamatult oma pahesid. Koll selleks, et keegi oleks tagajärgedes süüdi. Ja lõpuks jumal, sest inimene tarvitab jumalat hetkedeks, mil talle endalegi sisimas tundub, et võib-olla ta vajab siiski korralekutsujat.
See on igivana religioosne mudel. Tänapäeva transleeritult on see mudel aga äärmiselt stressav, koguni deprimeeriv, sest jumal ja koll on iga päev erinevad. Me ei tea, keda pööbel tõstab homme taevasse ja kelle iga sõna saab olema kuld. Samuti me ei tea, kes homme on koll, keda maa sisse tampida ja kellega poleks kasulik täna läbi käia.
Jah, kaasaegse inimese elu on keeruline. Teatud vanuses või arenguastmel aga leiab inimene püsiväärtuse. Massidel kunagi sellist püsiväärtust ei ole ega saa olema, see saab olla ainult indiviidil. Kuivõrd mass on poliitiline, siis on masside jalgealune kõikuv, kahtlane, hirmutav. Keda täna vihata ja tõrjuda, et meil oleks parem elu? Aga homme keda? Keda jumaldada, keda kummardada? See ongi lääneliku demokraatia nõrk koht - ebastabiilsus on sisse programmeeritud, samuti vaevatekitav võimetus vastutada omaenda tegude eest.

"Vaatamata sellele, et on naisterahvas..."
Selle Sa oleksid pidanud ütlemata jätma.
Aga oma looma/loomuse vastu ju ei saa. Ikka pea kuklasse ja hirnatama.
Kui Sulle harvaesinevalt targa naisinimese tekst tõesti meeldis, siis ilmselt ka see koht:
„Sest nii seksuaalsusega liputajas kui ka joodikus kehastub liberalistlik pühadus – õigus vabale enesemääratlusele…“ Ja õigus olla epateeriv, snobistlik asotsiaal, seda muidugi ka.
Küllap see „isa kuju“ oli minu lapsepõlvekodus üksjagu naisperet austavam, rõhutamata oma maskuliinset üleolemist kõiges, kaasa arvatud mõttetöös. Sellest ka minu ja minusguste ikka veel säilinud meeleheitlik lootus, et kõik ei ole päriselt hukas siin riigis, ehk on lohisevatest pulstundsabadest vabanemist oodata kaugemas tulevikus, meie laste jaoks. Aga sellist kui Sina siin laulad, sellist ei taha. See on koopainimeste maailm.

marion->
Kas sa pole märganud, et inimesed, kes ahistavad oma enesemäärangut, peavad ka taluma siis teiste tõttu palju põhjendatud või siis põhjendamata alusega stresse. Ega kompleksid küll 12-sõrmikut perforatsioonist päästa ja juustevärvi ning nende hulka peas säilitada lase.
Take in easy!
Eesti mees.

*Massidel kunagi sellist püsiväärtust ei ole ega saa olema, see saab olla ainult indiviidil.*
Kommunistide soustitud töötavad massid pididki koosnema vaid indiviididest. Massides ei tohi olla isiksusi. Nii leidsid suured proletariaadi juhid. Seda kõike rääkisin sinu jutu täpsustuseks.
Eesti mees.

"...kuna vaatamata sellele, et on naisterahvas, on tal ikka arukaid mõtteid justkui varrukast võtta." Eestis pole loomulikult naistel midagi viga. Mehed austavad ja armastavad ette ja taha, nii et küll pole. Peavad võrdseteks jne. Mis need lollid feministid virisevad, et arusaamiste ja suhtumistega pole nagu kõik korras! Vaata kuidas e-mees naisi hindab! Evi on kindlasti tänulik.

Arujärv tuntud headuses. Terve rida revolutsioonilisi seisukohti. Rõhutaksin valikuliselt:

1.Heteroseksuaalne isane võibki kapist välja tulla
2. Ära löö last ilmaasjata. Asja eest natuke võib.

"Pätt" ja "kaabakas" on eesti keeles läbi aegade olnud üheselt arusaadava tähendusega sõnad.
Mõni aasta tagasi ristiti linnamaasturite ja bemarite roolis pätitegusid tegevad kaabakad hellitavalt "rullnokkadeks". See leidis aset peale selle kui ministrist Ken-Martile oli antud karistust määramata võimalus olla roolis väljaspool seadust. Ilmselt samasugustel kaalutlustel, avalikkuse "ebaterve huvi" rahuldamiseks ei kuule ega näe päevast päeva liikluse pahupoole tegelaste ei ees-ega perenimesid, sest sageli oleks need liialt prominentsed. Süütuse presumptsioon! (Sic!)
Kui nüüd Evi Arujärv oma jutu veelkord läbi kirjutaks ilma peitesõnade kasutamiseta, oleks jutt mitte õpetlik, vaid ka piinlik tänasele eliidile (kes eesti lihtkeelt ei valda, sellele siis "establishment`le")

Mitte kunagi? Vahest liiga palju nõutud. Täiskarsklased kipuvad olema kole pedandid ja huumorimeeleta tegelased.
Kui lähtuks vanast heast reeglist "Tipsutada võib ja peabki, aga purjus olla ei tohi!"

Naisterahvaid on mitmesuguseid. Mõned on blondiinid. Mõned on targad. Kõige targemad tegutsevad meeste kaudu. Et nagu kael, mis pead pöörab.

"Mida ta sõimab, jääb samas väga uduseks."
Pane Kivisildniku sõimatavate nimeks Savisaar ja Keskerakond - kõik muutub koheselt arusaadavaks!

Meesterahvaid on samuti mitmesuguseid. On blonde, shatääne, brünette, kiilaid. Mõned on ka targad. Mõni kannab kaela.

Dziizas kraizt!
Kirjutna selle artikli ümber ühe lausega: "Mehed tulge kapist välja, olge eeskujuks ja ärge jooge niipalju".
Uskumatu, kui pikalt ja lohisevalt ollakse võimelised oma mõtteid väljendama. Nii jääb ju väga ruttu vanaks. Elus maksimaalselt 1-2 mõtteavaldust ;)