NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Mina ei lugenud. tõenäoliselt üks augutäiteks sõrmest väljaimetud heietus. Aga loodetavasti keegi ikka loeb (näen, et 2 on lugenud ja midagi isegi arvanud - sry, mina ei viitsi)
Demokraatia-vabadus igas suunas ainult et seaduste piires(raamitud).
Peale vanglat ju vabanetakse liigutakse ellu saadaks kõrvetatud kui saadaks
ja läbi kogemuste iseseisvutaks.
Tekib küsimus kas ainult iseseisvutaks või liigutakse edasi ka inimarenguliselt.
Demokraatia puhul kehtivad kokkulepped ja ilmtingimatta paberil niisiis järgmises faasis pabereid(seadusi) vaja ei ole sest seadused on viidud inimese sisse. Tee teisele seda mida tahaksid et sulle tehakse on siis juba uusvana kombinatsioon.
Kollektiivne alateadvus juhindub
ühtsusele ehk siis sina oledki
mina ja tingimusteta. Sinna läheb muidugi veel aega.
Vilets referaat. Seosetu, jämedate traageldustega poolmeelevaldsed järeldused. Kohu selle asja oleks saanud ära öelda kolm korda lühemalt ja märksa arusaadavamalt. Üks asi on teiste mõtteid lugedes inspireeritud saada, teine asi see edasi anda nii, et tekkiks ka arusaadav mõte, analüüs ja tervik. Mida pole, seda pole. Kahju. Puhas ökoloogiline jalajäld, muud ei midagi.
Demokraatiat on tarvis ühiskonnale tema liikmete
majandus poliitiliste taotluste
realiseerimiseks.
See on esmatingimus liberaalsele majandussüsteemile.
Kristluse ja hingelunastuse idee
klassikalises mõttes oli pigem
masside allutamiseks feodaal-
ajastul, just üksikisikute
initsiatiivi uinutamiseks?
Igasugusel ideel on tegelikult
väga tihe suhe materiaalsusega.
Demokraatia tuum kui "põhjendatud ja konsensuslike otsuste saavutamise võimalus" on küll nadi määratlus, millesse ei tasuks klammerduda. Ainus, mis sellest formuleeringust veidi vett peab on see "põhjendatus" - ehk vajalik otsuste tarkus. Kuid mingi konsensus otsuste tarkuse saavutamiseks küll obligatoorne pole.
Jääb mulje, et mõistet "konsensus" mõistetakse meil üldse vääralt - ühehäälsuse kui hääletamise tulemusena. Mõiste sisu on täiesti teine - see pole hääletamise tulemus, vaid põhimõte, et otsust saab vastu võtta vaid siis, kui KÕIK on sellega nõus - kui kasvõi üks on vastu, otsust ei ole ega tulegi. See põhimõte ei tööta ühiskonnas. Loota jõuda aga ühehäälsuseni kui tulemuseni on täpselt samasugune utoopia.
Pidada demokraatia tuumaks eksituste üle arutamise võimalust on sama, mis pidada reisiks Pariisi maakaardi vaatamist. Demokraatia on siiski midagi muud: see on teatav vabaduse määr, et vale vaoks ja tõde tõuseks. Nii ainelises kui vaimses elus. Kuid pärast demokraatiat - kui vale on varisenud ja tõde tõusnus - on ka vaja teele asuda. Ei saa jääda Buridani eesliks kahe heinakuhja vahel, sest nii sureme nälga. Reaalne tee sinna "uute inimeste uuede ühiskonda" läheb läbi demokraatia, kuid demokraatia pole veel see "uute inimeste uus ühiskond". See on vaid vabaduse ja reeglistatuse optimum võimalus teele asuda, teel püsida ja kohale jõuda.
Kool ja lapsed koolis ei ole võimelised ise läbi demokraatia targaks saama. Targaks teeb ikkagi õpetus, mis jõuab lasteni läbi õpetaja. Vabadus ja reeglid on vaid see väline vorm, milles seemnest saab see taevakõrge puu kasvada, mille okstesse taevalinnud oma pesa saavad teha.
Üldiselt - targutamine selle üle, mis on (või: mis pole) demokraatia, pole pooltki nii oluline, kui mõtlemine ja arusaamine, milleks see demokraatia meile üldse hea on ja kõlbab. Hiina vanasõnagi ütleb, et ei loe kassi värv vaid see, et kass hiiri püab.
Mis see "hiir" aga meie jaoks on - kui me seda ei tea ega taipa, siis ei oska me ka kassi otstarvet taibata. Hiir mõtestab ja väärtustab meie jaoks kassi - öelgem seda siis seekord sedamoodi (ehk: eesmärk väärtustab vahendid).
Kõrval on Andres Küngi märksa sügavam tekst, mis käsitleb mitte vormi, vaid sisu, mitte vahendit, vaid eesmärki.
ma arvan, et kõike seda problemaatikat inimeste "vormimisel" aitab lahendada üks lihtne eluline tõde - intelligentne inimene on hea inimene. mitte kuidagi haiglaselt hea, kes tooks mõttetuid ohvreid, et mingeid "moraalireegleid" täita ja lõpetaks pidevate halbade tulemustega, vaid selline, kes loob oma elustrateegia ja suunad nii, et see oleks win-win-win situatsioon, kasulik talle ja kõikidele neile, kes samuti positiivset suunda hoiavad ja teatud mõttes ka neile, kes destruktiivselt tegutsevad ja mõtlevad. mina näen headust nii, et see on üldse suurel määral võimalik ainult inimeste jaoks, kes ise mingit väärtust juurde suudavad luua ühiskonda - vastasel korral taandub kogu see headus tagasihoidlikuks mitte-tapmiseks ja mitte-varastamiseks - samas võime väärtust luua vähendab ka seda, millist kasutegurit inimene mingitel halbadel tegevustel näeb ja soodustab üldise konstruktiivse ja positiivse maailmavaate kujunemist, mida hiljem enda elult juba ka organisatsioonidele ja riikidele laiendatakse.
ebavõrdsus on tegelikult probleem, mida tuleks imho lahendada peamiselt ainult sellest otsast, et kõikidel oleks võimalik saada sellist tööd, kus palgatõusud on ausad ja inimese ja tema võimete areng tähendab võrdväärset palgatõusu. see eeldab laiaulatuslikku eetilisust ja intelligentsust üksteise hindamises.
aus ja vajalik ebavõrdsus tuleneb inimeste erinevatest ambitsioonidest ja pingutustest - mõni inimene pingutab veel ja veel, teine inimene teeb neile mõeldes, kelle jaoks töö on tähtis, kibestunud näo pähe ja ütleb "karjerist" või "töönarkomaan" selge negatiivse alatooniga, kuhu on segatud ühest küljest alaväärsus inimese suhtes, kes temast rohkem loob ja kadedus inimese suhtes, kes temast rohkem loodut kasutab.
võrdsuse taotlus on mu meelest halb - tuleks kasutada sõna demokraatia algusaegadest, "võrdõiguslikkus". seal on oluline nüansivahe - üks tähistab paljude jaoks olukorda, kus kõik saavad elult võrdselt asju, isegi kui nad võrdset panust ei anna; teine tähistab olukorda, kus kõiki inimesi hinnatakse võrdsetel alustel ja sama töö eest on sama tasu. kapitalismi üks põhiprintsiipidest, millest tänapäeval suurt midagi järel ei ole, on ka see, et müües toodet ei toimuks klientide differentsieerimist - et sama toode samadel tingimustel maksaks eri klientide jaoks sama hinda. see on samuti võrdõiguslikkuse printsiip, mis püüab saavutada võrdõiguslikkust rohujuure tasemel; üksikisikute vahelist üksteise võrdselt kohtlemist.
millest minu meelest võrdõiguslikkuse osas tuleks kõige rohkem mõelda - tänapäev kipub tekitama kummalist olukorda, kus asjade tootmine, millest võidab üks-kaks inimest (nagu kellegi konkreetse teenindamine) on suhteliselt odav, aga siiski ära elamist võimaldav; asjade tootmine, millest võidavad paljud inimesed, on kallim - ent asju, millest võidavad kõik inimesed, tuleb teha tavaliselt tasuta. eriti eestis on rahaküsimustes sedavõrd palju kibestumust, kadedust ja teisest küljest ülbust ja üleolekut, et raske on selle eetikast isegi rääkida ilma suuremate komplekside ja emotsionaalsete pursete otsa sattumata.
samuti on alahinnatud kõik asjad, mille puhul oleks imelik nende eest raha küsida või kus seda ei saa üheselt kontrollida.
need faktorid koos tähendavad, et ühiskonnas ei ole praktiliselt kedagi, kes keskenduks üldiste ja vaimsemate väärtuste loomisega kogu oma jõuga - see lihtsalt ei ole võimalik, suur osa oma ajast tuleb alati lihtsalt eluvajaduste katmisele kulutada. ja see on tegelikult paljuski äärmuslik ebavõrdsus - on palju inimesi, kes ei ole võimelised efektiivset tootmistööd tegema, ent kelle kasulik mõju teistele inimestele ja keskkonnale on silmnähtav ja ühene. sellised inimesed tegelikult ei saa enda võimalust - ja teatud vaatepunktist on see võrdõiguslikkuse puudumine, sest lihtsalt valdkonna erinevuse tõttu ei ole neil tunnustatud õigust oma tööga teenida.
Tõeline naine usub vaid imet.
Tõeline naine loodab vaid imele, et see ime temaga sünniks.
Tõeline naine armastab vaid imet,
ja kui seda ei ole siis ei ole midagi muud armastada.
Tõeline naine käib vaid imetegija järel, teda Kuulates, üksnes temast unistades ja teda matkides.
Ja kui see imetegija juhtumisi räägib ka demokraatiast, vabadussambast, kristlusest, siis tore ju on.
Imetegijat Kuulates jääb naine õndsalt magama.
Magades tajub ta seda TUUMA, demokraatia tuuma, mida otsiti.
Ülesärganuna unest ta teab ilmsi, mis see on
ning on ise Kingo asemel koolides nende usundite alal meie lastele käsuõpetuse andja.
Ja ta teeb seda tööd Kingost kordades paremini, sest ta teab mida ta teeb ja räägib.
Kingo aga meil seni veel ei tea mida ta räägib kuigi arvab et teab.
Koos aja muutumisega muutuvad ka mõistete sisud.
Demokraatia sõnale tänases ühiskonnas on asetatud jumalikku lahendust nõutav ja pakkuv illusioon.
Seeläbi ka palju pettumusi, sest inimene oma määratlustega ei saa olla täiuslik.
Nõndasamuti ei ole ega saa olla täiuslik inimese poolt kristluse äraseletamine.
Ise tuleb samastuda Kristusega, et mõista Kristust.
Ise tuleb samastuda kristlusega, et mõista kristlust.
Ja vaid nõnda saame teada, et need kaks asja ei ole üks ja sama, et tihtipeale on kristlus just ja nimelt ainult üks suur ärataganemine Kristusest nagu Jeesus ka seda ette hoiatas.
Ja nõnda on tegemist kristliku hoorakojaga mille edukaks suuvoodriks üritab meil siin taas Kingo olla.
Aga meie Vabadussammas saaks uue sisu kui Pühad annaksid sellele ettevõtmisele oma jumaliku Õnnistuse.
Seni seda veel pole ja ka tulemit ju pole.
Meie enese arusaamiste piiratus saab anda meile ka üksnes piiratud mõistmisvõime.
Kuid igasugust imet saab ära seletada ka Trikimehe oma kui me tahame ja suudame tarvilised teadmised ära õppida.
Ja siis me ei kuule enam kingoliste soigumisi vaid ehedat elulist tõtt m.o.t.t.
Enne kõikke oli Tühjus ja Jumal oli seal tõesti üksinda.
Aga see oli tardumuse seisund.
Kuid siis ei kusagilt ilmus miski, mis pani selle tardumuse Liikuma ja nõnda sai alguse Loomine.
Ja kui Loomine sai hakkama Aadamaga, kes on oletatavalt Kingo esiisa, siis vaja oli ka Eevat, et Harril ei oleks seal Paradiisiaias igav.
Ja Eeva sai loodud Harri (esiisa)küljeluust ning nüüd ta seda oma küljeluud õppabki.
Muidugi on Kingo MEES ja mina olin Tühjus.
irw
PS
Huvitav on siinjuures tõik, et enamus klassikalisi religioone on siinkohal sarnasel positsioonil...
Ei saa seda kiitust küll tõsiselt võtta - ma olen kogu aeg rääkinud sama. Ehk on vorm veidi muutunud, kuid sisult sama ikka.
Sest vaata: kui ka olen muutunud (ja kes meist ei muutuks?), siis pole kommentaariumid teinud läbi mingit taseme ja mõistmise muudatust - ja ega siia ei saagi enamat kirjutada kui siinne keskkond seda vastu võta saab ja oskab. See tase siin on sama, nii ka minu tase siin on sama, isegi kui mina pole sama.
See naise teema aga... ise tead - ma ei kommenteeri parem.
EVI ARUJÄRV: Demokraatia tuumast
Tuvastamata Kasutaja
Aga vähemalt AITÄH julge aususe eest Evi Arujärvele!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Peale vanglat ju vabanetakse liigutakse ellu saadaks kõrvetatud kui saadaks
ja läbi kogemuste iseseisvutaks.
Tekib küsimus kas ainult iseseisvutaks või liigutakse edasi ka inimarenguliselt.
Demokraatia puhul kehtivad kokkulepped ja ilmtingimatta paberil niisiis järgmises faasis pabereid(seadusi) vaja ei ole sest seadused on viidud inimese sisse. Tee teisele seda mida tahaksid et sulle tehakse on siis juba uusvana kombinatsioon.
Kollektiivne alateadvus juhindub
ühtsusele ehk siis sina oledki
mina ja tingimusteta. Sinna läheb muidugi veel aega.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
majandus poliitiliste taotluste
realiseerimiseks.
See on esmatingimus liberaalsele majandussüsteemile.
Kristluse ja hingelunastuse idee
klassikalises mõttes oli pigem
masside allutamiseks feodaal-
ajastul, just üksikisikute
initsiatiivi uinutamiseks?
Igasugusel ideel on tegelikult
väga tihe suhe materiaalsusega.
Tuvastamata Kasutaja
Demokraatiast kah.
Demokraatia tuum kui "põhjendatud ja konsensuslike otsuste saavutamise võimalus" on küll nadi määratlus, millesse ei tasuks klammerduda. Ainus, mis sellest formuleeringust veidi vett peab on see "põhjendatus" - ehk vajalik otsuste tarkus. Kuid mingi konsensus otsuste tarkuse saavutamiseks küll obligatoorne pole.
Jääb mulje, et mõistet "konsensus" mõistetakse meil üldse vääralt - ühehäälsuse kui hääletamise tulemusena. Mõiste sisu on täiesti teine - see pole hääletamise tulemus, vaid põhimõte, et otsust saab vastu võtta vaid siis, kui KÕIK on sellega nõus - kui kasvõi üks on vastu, otsust ei ole ega tulegi. See põhimõte ei tööta ühiskonnas. Loota jõuda aga ühehäälsuseni kui tulemuseni on täpselt samasugune utoopia.
Pidada demokraatia tuumaks eksituste üle arutamise võimalust on sama, mis pidada reisiks Pariisi maakaardi vaatamist. Demokraatia on siiski midagi muud: see on teatav vabaduse määr, et vale vaoks ja tõde tõuseks. Nii ainelises kui vaimses elus. Kuid pärast demokraatiat - kui vale on varisenud ja tõde tõusnus - on ka vaja teele asuda. Ei saa jääda Buridani eesliks kahe heinakuhja vahel, sest nii sureme nälga. Reaalne tee sinna "uute inimeste uuede ühiskonda" läheb läbi demokraatia, kuid demokraatia pole veel see "uute inimeste uus ühiskond". See on vaid vabaduse ja reeglistatuse optimum võimalus teele asuda, teel püsida ja kohale jõuda.
Kool ja lapsed koolis ei ole võimelised ise läbi demokraatia targaks saama. Targaks teeb ikkagi õpetus, mis jõuab lasteni läbi õpetaja. Vabadus ja reeglid on vaid see väline vorm, milles seemnest saab see taevakõrge puu kasvada, mille okstesse taevalinnud oma pesa saavad teha.
Tuvastamata Kasutaja
Mis see "hiir" aga meie jaoks on - kui me seda ei tea ega taipa, siis ei oska me ka kassi otstarvet taibata. Hiir mõtestab ja väärtustab meie jaoks kassi - öelgem seda siis seekord sedamoodi (ehk: eesmärk väärtustab vahendid).
Kõrval on Andres Küngi märksa sügavam tekst, mis käsitleb mitte vormi, vaid sisu, mitte vahendit, vaid eesmärki.
Tuvastamata Kasutaja
Vabandan.
Tuvastamata Kasutaja
ebavõrdsus on tegelikult probleem, mida tuleks imho lahendada peamiselt ainult sellest otsast, et kõikidel oleks võimalik saada sellist tööd, kus palgatõusud on ausad ja inimese ja tema võimete areng tähendab võrdväärset palgatõusu. see eeldab laiaulatuslikku eetilisust ja intelligentsust üksteise hindamises.
aus ja vajalik ebavõrdsus tuleneb inimeste erinevatest ambitsioonidest ja pingutustest - mõni inimene pingutab veel ja veel, teine inimene teeb neile mõeldes, kelle jaoks töö on tähtis, kibestunud näo pähe ja ütleb "karjerist" või "töönarkomaan" selge negatiivse alatooniga, kuhu on segatud ühest küljest alaväärsus inimese suhtes, kes temast rohkem loob ja kadedus inimese suhtes, kes temast rohkem loodut kasutab.
võrdsuse taotlus on mu meelest halb - tuleks kasutada sõna demokraatia algusaegadest, "võrdõiguslikkus". seal on oluline nüansivahe - üks tähistab paljude jaoks olukorda, kus kõik saavad elult võrdselt asju, isegi kui nad võrdset panust ei anna; teine tähistab olukorda, kus kõiki inimesi hinnatakse võrdsetel alustel ja sama töö eest on sama tasu. kapitalismi üks põhiprintsiipidest, millest tänapäeval suurt midagi järel ei ole, on ka see, et müües toodet ei toimuks klientide differentsieerimist - et sama toode samadel tingimustel maksaks eri klientide jaoks sama hinda. see on samuti võrdõiguslikkuse printsiip, mis püüab saavutada võrdõiguslikkust rohujuure tasemel; üksikisikute vahelist üksteise võrdselt kohtlemist.
Tuvastamata Kasutaja
Sinu tekst demokraatiast märkimisväärne.
Aga kristluse kese ON Lunastus.
Tuvastamata Kasutaja
samuti on alahinnatud kõik asjad, mille puhul oleks imelik nende eest raha küsida või kus seda ei saa üheselt kontrollida.
need faktorid koos tähendavad, et ühiskonnas ei ole praktiliselt kedagi, kes keskenduks üldiste ja vaimsemate väärtuste loomisega kogu oma jõuga - see lihtsalt ei ole võimalik, suur osa oma ajast tuleb alati lihtsalt eluvajaduste katmisele kulutada. ja see on tegelikult paljuski äärmuslik ebavõrdsus - on palju inimesi, kes ei ole võimelised efektiivset tootmistööd tegema, ent kelle kasulik mõju teistele inimestele ja keskkonnale on silmnähtav ja ühene. sellised inimesed tegelikult ei saa enda võimalust - ja teatud vaatepunktist on see võrdõiguslikkuse puudumine, sest lihtsalt valdkonna erinevuse tõttu ei ole neil tunnustatud õigust oma tööga teenida.
..sellised uitmõtted siis selle artikliga seoses.
Tuvastamata Kasutaja
Tõeline naine loodab vaid imele, et see ime temaga sünniks.
Tõeline naine armastab vaid imet,
ja kui seda ei ole siis ei ole midagi muud armastada.
Tõeline naine käib vaid imetegija järel, teda Kuulates, üksnes temast unistades ja teda matkides.
Ja kui see imetegija juhtumisi räägib ka demokraatiast, vabadussambast, kristlusest, siis tore ju on.
Imetegijat Kuulates jääb naine õndsalt magama.
Magades tajub ta seda TUUMA, demokraatia tuuma, mida otsiti.
Ülesärganuna unest ta teab ilmsi, mis see on
ning on ise Kingo asemel koolides nende usundite alal meie lastele käsuõpetuse andja.
Ja ta teeb seda tööd Kingost kordades paremini, sest ta teab mida ta teeb ja räägib.
Kingo aga meil seni veel ei tea mida ta räägib kuigi arvab et teab.
Tuvastamata Kasutaja
See on midagi UUT!
Tuvastamata Kasutaja
HK räägib kui inimene (seejuures ka kui mees, mis on loomulik, sest on mees).
Tuvastamata Kasutaja
Demokraatia sõnale tänases ühiskonnas on asetatud jumalikku lahendust nõutav ja pakkuv illusioon.
Seeläbi ka palju pettumusi, sest inimene oma määratlustega ei saa olla täiuslik.
Nõndasamuti ei ole ega saa olla täiuslik inimese poolt kristluse äraseletamine.
Ise tuleb samastuda Kristusega, et mõista Kristust.
Ise tuleb samastuda kristlusega, et mõista kristlust.
Ja vaid nõnda saame teada, et need kaks asja ei ole üks ja sama, et tihtipeale on kristlus just ja nimelt ainult üks suur ärataganemine Kristusest nagu Jeesus ka seda ette hoiatas.
Ja nõnda on tegemist kristliku hoorakojaga mille edukaks suuvoodriks üritab meil siin taas Kingo olla.
Aga meie Vabadussammas saaks uue sisu kui Pühad annaksid sellele ettevõtmisele oma jumaliku Õnnistuse.
Seni seda veel pole ja ka tulemit ju pole.
Meie enese arusaamiste piiratus saab anda meile ka üksnes piiratud mõistmisvõime.
Kuid igasugust imet saab ära seletada ka Trikimehe oma kui me tahame ja suudame tarvilised teadmised ära õppida.
Ja siis me ei kuule enam kingoliste soigumisi vaid ehedat elulist tõtt m.o.t.t.
Tuvastamata Kasutaja
Aga see oli tardumuse seisund.
Kuid siis ei kusagilt ilmus miski, mis pani selle tardumuse Liikuma ja nõnda sai alguse Loomine.
Ja kui Loomine sai hakkama Aadamaga, kes on oletatavalt Kingo esiisa, siis vaja oli ka Eevat, et Harril ei oleks seal Paradiisiaias igav.
Ja Eeva sai loodud Harri (esiisa)küljeluust ning nüüd ta seda oma küljeluud õppabki.
Muidugi on Kingo MEES ja mina olin Tühjus.
irw
PS
Huvitav on siinjuures tõik, et enamus klassikalisi religioone on siinkohal sarnasel positsioonil...
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Sest vaata: kui ka olen muutunud (ja kes meist ei muutuks?), siis pole kommentaariumid teinud läbi mingit taseme ja mõistmise muudatust - ja ega siia ei saagi enamat kirjutada kui siinne keskkond seda vastu võta saab ja oskab. See tase siin on sama, nii ka minu tase siin on sama, isegi kui mina pole sama.
See naise teema aga... ise tead - ma ei kommenteeri parem.
Tuvastamata Kasutaja
Ärka üles, inimene.
Tuvastamata Kasutaja