Ettevõtlusse lihtsamini ja odavamalt

Kahjuks näitab statistika, et Eestis tegutseb inimesi ettevõtjatena suhtarvuna kordades vähem kui näiteks USA-s või teistes arenenud majandusega riikides. Ettevõtlikku ja loovat vaimu on eestlastes kindlasti piisavalt ja osaühingut saab juba täna asutada vaid tunni ajaga internetis, kuid üheks ettevõtte loomise peamiseks takistuseks peetakse osaühingu puhul suhteliselt suure – täna 40 tuhat krooni, euro kasutuselevõtmisel 2500 eurot – algkapitali leidmist.

Valitsus algatas hiljuti äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis läbis ka Riigikogus esimese lugemise. Muudatuse eesmärgiks on kohese osakapitali sissemaksu nõue kaotada, et tuua ettevõtlusega tegelema ka kõik need, kes senini on sissemakse tegemist endi jaoks ülejõu käivaks pidanud. Väga paljudes valdkondades – konsultatsioonitegevus, koolituste korraldamine, aga miks mitte ka väikese õmblustöökoja avamine – pole tarvis rohkemat kui head äriideed ja minimaalset tehnilist varustatust.

Uue seaduse järgi, mis eelduslikult jõustub 1. jaanuarist 2011, ei pea füüsilisest isikust äriühingu asutaja(d) enam asutamisel tegema osakapitali sissemakseid, kui kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 tuhat eurot. Äriregistris tehakse lihtsalt märge, et osaühing on asutatud sissemakseid tegemata. Kõik geniaalsed ideed saab seega ellu viia vaid ID-kaardiga ja ilma pangaarvet avamata. Kindlasti motiveerib see muudatus näiteks neid gümnasiste, kes täna alles kaaluvad, kas õpilasfirmat asutada või mitte.

Siiski ei tähenda uued seadusemuudatused, et niisuguses osaühingus osanik või osanikud ettevõtte kohustuste eest ei vastuta. Kuigi osakapitali ei maksta kohe sisse, jäävad osanikud ikkagi oma tegemata sissemakse ulatuses isiklikult vastutavaks ettevõtte kohustuste eest. Kui ettevõttega peaks midagi juhtuma, jääb summa nõudena pankrotiprotsessis üles. Selle reegliga kaitstakse ettevõtte võimalikke võlausaldajaid

Kui aga osaühing jõuab kasumisse ning osanikel on soov saada dividende, on nende väljamaksmise eelduseks see, et kõik sissemaksed osakapitali on eelnevalt ära tehtud. Justiitsministeeriumi hinnangul kinnitab teiste Euroopa riikide kogemus, et need eelpool kirjeldatud lahendused tagavad nii võlausaldajate huvide kaitse kui rahuldavad ettevõtjate vajadused odava, kiiresti asutatava ja lihtsalt toimiva ühinguvormi järele.

Sama seaduseelnõu toob ettevõtjatele kergendust mitmes teiseski asjas – vähendatakse ettevõtetega seotud dokumentide vorminõudeid ja audiitori kaasamise kohustust, muudetakse paindlikumaks osa võõrandamisel seadusjärgne ostueesõigus ja kaotatakse ära juhatuse liikme ametiaja tähtajalisus. Kui täna nimetatakse juhatuse liikmed tähtajaliselt kolmeks aastaks ja nad tuleb perioodiliselt uuesti nimetada, siis seadusemuudatuse jõustumisel on ettevõtjatel vabadus ise otsustada, kas juhataja või juhatuse liikmed nimetatakse tähtajaliselt või tähtajatult. Eriti on seda muudatust oodanud just n-ö ühemehe- ja perefirmad.

Pean riigi ülesandeks tagada võimalikult soodne ettevõtluskliima (seda eriti post-majanduslanguse tingimustes) ja äritegemise reeglistikku lihtsamaks muutes astume selles suunas olulise sammu.