ERIK ARU: Miks ei peaks müüma Eesti Telekomi aktsiaid

Eelistaksin jätta vastamata küsimusele, kas pakutav hind on madal või kõrge. Kui kõik sel teemal sõna võtnud analüütikud järjestikku kinnitavad, et TeliaSonera pakkumine on liiga madal, siis olen valmis neid uskuma – kuna mul endal kummagi ettevõtte aktsiaid ei ole, puudub mul ka otsene põhjus ise arvutusi ette võtta. Huvitavad on aga teisedki aspektid.

Üks on muidugi riigieelarve tasakaal. Vastav Maastrichti kriteerium nõuab, et euro kasutusele võtmiseks peaks eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse sisemajanduse kogutoodangust. Tollele eesmärgile aktsiate müük kaasa ei aitaks, pigem vastupidi.

Riigieelarve seadus nimelt ütleb: „Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse riigieelarves ette finantseerimistehingud, mis kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, antud laenud, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused.”

Teisisõnu: kui riik müüb aktsiaid, siis ei erine see põhimõtteliselt laenu võtmisest. Saadud raha kasutuselevõtt suurendaks samamoodi eelarvepuudujääki nagu laenuraha kulutamine.

Korralik dividenditulu

Samal ajal on riik planeerinud tänavusse eelarvesse 600 miljonit krooni dividenditulu. Sellest poole moodustavad Eesti Telekomilt saadavad dividendid. Dividendid jääksid aktsiate müügi korral järgmiste aastate eelarvesse saamata. Saamata jäänud tulu aga kujutaks endast laenuintressiga analoogset kulu ja oleks praeguse 93-kroonise pakkumise puhul võrreldav umbes kümneprotsendise intressiga. Kas see on kõrge või madal ja milliseks kujuneb firmast saadav dividenditulu tulevikus? Eks võib sedagi arvutada. Vähemalt ei ole müügitehingust saadavat raha vaja pärast tagasi maksta.

Teisalt, kui TeliaSonera viib Eesti Telekomi ja TEO börsilt ära – mis riigi osaluse müümise puhul on peaaegu kindel –, langeb nii Tallinna kui ka Vilniuse börs Riia aktsiaturu kombel varjusurma. Kas see kestab sama kaua kui Okasroosikese uni, ei oska öelda. Igatahes ei ole praegu silmapiiril ettevõtet, mille aktsia suudaks investorites „telekommidega” võrreldava kauplemisaktiivsuse tekitada.

Möödunud reedel, enne ülevõtmispakkumise avalikustamist, moodustas Eesti Telekomi turuväärtus üle 42% Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtusest. Turuväärtus ei anna aga tervet pilti. Eesti Telekomi aktsiatega sooritatud tehingute osakaal Tallinna börsi käibes moodustas juulis ligi 28%, Vilniuse börsil tõid aga tehingud TEO aktsiatega peaaegu 60% käibest.

Arvata võib, et väikeaktsionäridele kuuluvate aktsiate müügist saadav raha leiaks vähemalt osalt tagasitee ka Tallinna börsile. TEO ja Eesti Telekomi börsilt kadumine võib aga viia siit kandi aktsiaturgudelt minema rahvusvahelisi investoreid – nende jaoks poleks siin piisavalt likviidseid aktsiaid.