MTÜ Kodaniku Hääl: Emana on valus, kodanikuna on valus
Seda artiklit ajendas kirjutama nii Tallinna lasteaedade karjuv vajadus remondi ja täiendavate investeeringute järele kui ka linnavõimude küüniline suhtumine probleemidesse ning soov kogu vastutus enda õlgadelt ära lükata. Viimast on ka MTÜ Kodaniku Hääl aktivistid pidevalt kohanud, viies läbi projekti “Raha lastele”. Meid on üritatud tõrjuda, on räägitud sellest, kuidas tegelikult on lasteaedades kõik korras ning murelikke linnakodanikke on püütud pidevalt tõmmata poliitilisse võimuvõitlusesse, süüdistades eelnimetatud kodanikeühendust seotuses mõne erakonnaga või hoopistükkis eratelekanalitega. Hoolimata sellest, et nimetatud rahvaalgatuse eesmärk pole kunagi olnud osaleda linnas võimu haaramise võitluses ning meid on sundinud tegevusele üksnes soov parandada lasteaedade olukorda ning juhtida tähelepanu valedele prioriteetidele maksumaksjatelt kogutud raha jaotamises, ei ole soovitud meiega teha mingit koostööd või leida ühiselt lahendusi, ei ole pakutud kompromisse. Linnakodanike algatatud eelnõu oleks saanud toetada ka osaliselt, leides kiiresti lisavahendeid lasteaedadele ja jättes samas alles TTV. Ka seda ei tehtud. Meie ettepanekud on tagasi lükatud, meie väiteid ja viiteid lapsevanemate kirjadele-fotodele lasteaedade raske olukorra kinnituseks on naeruvääristatud.
MTÜ Kodaniku Hääl on probleemidele Tallinna lasteaedades juhtinud tähelepanu 2011. aasta kevadest alates, Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit on sama teemaga tegelenud veelgi pikemat aega. Kevadel esines linnavarakomisjonis Tallinna haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel, kes tegi põhjaliku ettekande lasteaedade probleemidest ja vajadustest. Lasteaedade arengukavad on internetis kõikidele kättesaadavad. Haridusametil on olemas kaardistus kõigi lasteaedade vajaduste kohta. Terviseamet on teinud oma ettekirjutused lasteaedades esinevate puuduste kohta. Põhja-Eesti Päästekeskuse 2010. aastal tehtud järelevalve tulemusena selgus, et ligikaudu pooled Tallinna lasteaiad ei täida tuleohutuse nõudeid. Novembri alguses toimunud linnavolikogu istungil teatas abilinnapea Arvo Sarapuu uhkusega, et juba 75% lasteaedadest vastab tuleohutuse nõuetele. See pole küll asi millega uhkustada, kuna järelikult on Tallinnas veel üle 30 lasteaia, kus esineb tuleohutuse alaseid ohtlikke puudusi.
Üllatus?
Nüüd väidab Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut, et puudused lasteaedade ohutuses tulevad talle üllatusena. Ometi mäletame selgelt, et Toomas Vitsut istus Tarmo Treimanni kõrval, kui too oli Tallinna Linnavolikogus tegemas ettekannet enne kodanike eelnõu hääletusele panekut. See eelnõu, koostatud Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu ja MTÜ Kodaniku Hääl poolt, käsitles konkreetseid ettepanekuid Tallinna lasteaedade rahastamise parandamiseks ning seda toetas ligi 4 tuhat hääleõiguslikku Tallinna elanikku. Samamoodi oli Toomas Vitsut juhtimas volikogu rahanduskomisjoni istungit, kus tehtud ettekandes MTÜ Kodaniku Hääl esindaja Tarmo Treimann peatus pikemalt lasteaedades valitsevatel probleemidel ning viitas Anti Sirkeli ettekandele linnavarakomisjonis. Ainus küsimus selle teema kohta oli abilinnapea Taavi Aasal, kes tundis huvi, millises lasteaias oli talvel rühmaruumis temperatuur 13 kraadi. Võime vastata – see on Mardi lasteaed. Muide, sama lasteaia sõimerühmas oli samal talvel lausa 8 kraadi sooja. Kas sellise asjaga ei peaks abilinnapea ise kursis olema? Kui mitte Taavi Aas, siis ehk hariduse, spordi ja noorsootöö eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõlvartki? Lasteaedadele peale Poska lasteaia fassaadi pudenemist uhkelt antud 120 tuhandest eurost (mis EI OLEVAT piisake meres, nagu kinnitas Tallinna meer...) osasaajate nimekirjas Mardi lasteaeda ei ole, nagu ei ole teda ka saastekvootide müügi rahadest soojustatavate lasteaedade nimekirjas.
Ehk jäi härra Vitsut uskuma pigem Arvo Sarapuud, kes kinnitas, et Tallinna lasteaedades on olukord täiesti rahuldav. Seda, et lasteaedades suuri puudusi ei esine, on väitnud meie esindajatele ka endine abilinnapea Yana Toom ning haridusameti juhataja Andres Pajula, kui vastloodud MTÜ liikmed käisid 31. märtsil toonase abilinnapea Toomiga Tallinna linnavalitsuses kohtumas. Ka abilinnapea Taavi Aas on Tallinna Televisiooni peatoimetaja Mart Ummelasele augustikuus viimase sõnade kohaselt kinnitanud, et lasteaedadega on kõik normis. Kusagil on infosulg. Meil on lapsevanemate kirjad ja fotod. Miks need ei jõua sihtgrupini, otsustajateni?
Haridusamet teab kõike juba ammu
Eriti küünilisena mõjuvad eelkirjeldatu taustal haridusameti töötajate sõnavõtud, kus nad väidavad, et Haridusamet ei ole olnud probleemidest teadlik. Ometi väidab üks lapsevanem, kelle laps käib Rukkilille lasteaias, et ta on mänguväljaku katkise atraktsiooni, liumäe, küsimuses pöördunud juba sellel kevadel Haridusametisse ja saanud vastuse, et korrastamiseks pole raha. See pole sugugi esimene sarnane olukord. Kriitiline olukord Jaan Poska lasteaia välisfassaadiga oli linnavõimudel teada juba ammu, sellele juhtis oma kevadises ettekandes tähelepanu ka hr Sirkel ja mõned linnavolinikud. Ometi pidi korrastamine ootama senini, kuni krohv lõpuks varisema hakkas. Ilmselt jälle “üllatus” linnavõimudele. Tallinna Siisikese lasteaias oli hallitav sein teada juba suvel. Septembriks lubati see korda teha. Pidi kätte jõudma november ning juhtum jõudma ajakirjandusse, et linnavõimud liigutama hakkaksid. Ja taas kord tegeleti sellega kui “uue” küsimusega, kuigi probleem oli ammu teada ja välja käidud tähtajad kaks kuud ülegi läinud. Sarnaseid näiteid on ilmselt veel mitmeid.
Alati on lihtne muidugi rahapuuduse taha pugeda. Selge see, et 2011. aasta linnaeelarvega lasteaedade investeeringuteks eraldatud pisut üle 127 000 euroga suuri tegusid korda ei saada. Küll aga ei saa väita, et linnal üldse raha ei oleks. Samal ajal leitakse näiteks 2,4 miljonit eurot uue telekanali käivitamiseks, muud meedia- ja avalike suhete kulud on samuti üle 10 korra suuremad kui raha, mis läheb lasteaedade korrastamiseks. Näiteid on veelgi – tühjana seisev linnahall nõuab aastas küttekuludeks 440 000 eurot, maksumaksja rahaga anti välja kümneid tuhandeid eurosid maksev rämpsposti väärtusega trükis e-hääletuse kõlbmatuse kohta, eelnõud pealkirjaga “Tallinna munitsipaalsaunade korrastamine” toetati 8,5 miljoni euroga, 890 000 eurot läks maksma 20. augusti väljaku rajamine, ehk sisuliselt purskkaevu ehitamine mäe otsa, innukaid Keskerakonna liikmeid premeeritakse kõrgepalgaliste nõunikukohtadega, planeeritakse ligi 100 miljonit eurot maksva uue raekoja ehitust, mõeldakse munitsipaalgolfiväljaku rajamisele rabasse. Seega ei saa küsimus olla selles, et Tallinnal kui Eesti suurimal ja ühel suutlikumal omavalitsusel ei ole raha. Küsimus on selles, kuidas raha jagatakse, millised on prioriteedid.
Kõik lapsed vajavad tähelepanu
Emana mõeldes on see kõik üks väga valus lugu. Häbiplekk neile, kes vastutust enda õlgadelt maha püüavad raputada. MTÜ Kodaniku Hääl liikme Brit Kerbo kodus kasvab lapsdiabeetik, alates diagnoosi saamisest ta teda enam lasteaeda ei viinud. Miks? Sest Brit leidis, et tal ei ole õigust oodata, et lasteaiakasvataja, kelle rühmas on 24 last ja kes on reeglina alamakstud, hakkaks eriti teraselt jälgima just tema lapse tervist. Aga rühmades on ju veel ka hüperaktiivseid lapsi, on kohanemisprobleemidega lapsi, muidu õnnetuid lapsi – kõik lapsed on erinevad ja tahavad tähelepanu. Kas praeguse lasteaiatöötaja koormuse juures on see üldse võimalik?
Kas me oleksime saanud veel midagi teha, küsivad ühenduse Kodaniku Hääl liikmed endilt. Me teavitasime linnavõime ja avalikkust, kutsusime inimesi üles rääkima lasteaedade olukorrast, algatasime diskussiooni, et midagi muuta. Algatasime isegi esmakordse Tallinna kodanike eelnõu menetlemise, mis on seadusega ette nähtud võimalus linnaelanikele, kes muud moodi end maksma panna ei saa. Hoides teadlikult soliidset joont, korraldamata mässe või keeramata linnavalitsuse autosid kummuli, nagu juhtub tihti meeleavaldustel Lõuna-Euroopas. Kas linnakodanik peab tõesti nii kaugele minema, et teda kuulama hakataks?
Millal ometi jõuab linnaisadele kohale see, mis on tähtsam, millised valdkonnad vajaksid maksumaksjatelt kogutud raha arvelt suuremat ülalpidamist? Kas tõesti väline ilu ja hiilgus ning poliitiline propaganda on olulisem kui lagunevad lasteaiad, ülekoormatud ja alamakstud lasteaia personal ning viimase piirini täistuubitud rühmadest tulenevad ohud?
Kallid lasteaiatöötajad ja lapsevanemad, ärge kartke oma muredest rääkida, me toetame teid, avalikkuse terve mõistus on teie poolt.
Tarmo Treimann, MTÜ Kodaniku Hääl
Brit Kerbo, MTÜ Kodaniku Hääl
Katrin Väljataga, MTÜ Kodaniku Hääl
