Eino Ots: Mereakadeemia peab jääma

Avalikkuse ette on jõudnud uudis, et haridus- ja teadusministeerium plaanib lähitulevikus mereakadeemia liita Tallinna tehnikakõrgkooliga. Esialgu räägitakse küll soovitatavast koostööst, kuid see tundub olevat akadeemia rektori Heiki Lindpere sõnul ainult rahustavaks sissejuhatuseks.

Üldiselt ei taheta meil tunnistada, et Eesti on mereriik, mitte pelgalt mereäärne riik. Igal mereriigil peab olema ka hästi funktsioneeriv mereõppeasutus koos kõige vajalikuga õppetööks ja praktika läbiviimiseks. Kahtlen, kas välismaal kõlab usaldusväärselt, kui kuuldakse, et meremees lõpetas tehnikakõrgkooli. Igal arenenud mereriigil peab olema iseseisev mereõppeasutus. Üldiselt on maailmas levinud tava, et kõrgemaid merekoole nimetatakse mereakadeemiateks.

Mereakadeemial ei ole midagi ühist Tallinna tehnikakõrgkooliga, mis koolitab raudteelasi, autologistikuid ja ehitajaid, et neid õppeasutusi oleks mõttekas ühendada. Hoopis tihedamad ja vajalikumad on mereakadeemia suhted Tallinna tehnikaülikooliga magistriõppe läbiviimisel.

Üheks mereakadeemia arengupiduriks on olnud rektorite pidev vahetumine – viie aasta jooksul kolm rektorit. Näiteks pole akadeemia siiani osutanud vajalikku tähelepanu õppe-treeningkeskuse väljaarendamisele, kus oleks võimalik läbi viia ohutusalast koolitust – ja seda mitte ainult kadettidele ja tegevmeremeestele, vaid ka teistele riigistruktuuridele (politsei- ja piirivalveamet, merevägi, päästeamet jne). Õppe-treeningkeskuse puudumine on akadeemia suureks miinuseks. Laevajuhtide ja -mehaanikute ohutusalaseks koolitamiseks kasutatakse erafirma kallist teenust. Sellist õppe-treeningkeskust ei ole mõistagi ka tehnikakõrgkoolil, samuti ei ole seal ka mereerialade õpetajaid, seadmeid ega täiendavaid vahendeid meremeeste väljaõppeks.

Konkurentsivõimelised palgad

Aeg-ajalt on mõne ametniku esinemisel kõlanud mõte, et miks kulutatakse maksumaksja raha meremeeste koolitamiseks, kui meil on nii vähe suuri kaubalaevu. Tähelepanuta jäetakse fakt, et meil on see-eest Läänemere suurim reisilaevade firma Tallink. Ja ligikaudsete arvestuste kohaselt sõidab vähemalt poolsada Eesti reederite kaubalaeva välisriikide lippude all, kus on maksusoodustused. Paljud meremehed on avaldanud arvamust, et nad töötaks meeleldi laevadel, millel lehvib Eesti lipp. Siis oleks neile tagatud ka sotsiaalsed garantiid.

Ei ole kuulda olnud, et mereakadeemia lõpetanud oleks olnud töötukassas töötutena arvel. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni andmetel on maailmas puudu 50 000 meresõiduspetsialisti. Meremeeste töövahendusega välislaevadele tegelevad Eesti firmad kurdavad, et neil ei jätku tellimuste täitmiseks meremehi. Nõudmine on tunduvalt suurem, sest meie meremehi hinnatakse kõrgelt rahvusvahelisel tööturul. Tööpuuduse leevendamiseks koolitavad massiliselt meremehi Kaug-Ida riigid, näiteks Filipiinid, India ja Hiina. Filipiinidel tegutseb kümneid merekoole ja enamik koolide lõpetajad töötab välisriikide laevadel, sest oma riigi laevastik on suhteliselt väike. Üldteada on fakt, et meie kvalifitseeritud meremehed, kes töötavad välisriigi laevadel, jäävad elama Eestisse ja toovad siia oma teenistuse, mis on kordi kõrgem kui meie riigi keskmine. Näiteks vanemtüürimehe palk on vähemalt 5000–6000 tuhat dollarit, kaptenil 7000-8000 dollarit.

Avaldatud statistika andmetel on Eestis kõige suurem tööpuudus just noorte hulgas. Selle leevendamiseks on väga hea võimalus, suurendades vastuvõetavate kadettide arvu laevajuhtide ja mehaanikute erialadele. Viimastel aastatel on mereakadeemiasse õppima asuda soovijate hulk olnud tunduvalt suurem, kui seda võimaldavad mereõppeasutuse ressursid.

Mitmed Eesti kõrgkoolid koolitavad paralleelselt sarnaste erialade spetsialiste. Ei ole kuulda olnud, et keegi oleks teinud ettepaneku arstide ja IT-spetsialistide koolitamise piiramiseks, kuigi paljud neist lähevad tööle välismaale ja arvatavasti osa neist sinna jäävadki. Ja lähevad parimad.

Kas oleme ikka mereriik?

Kui kasutada antud situatsioonis analoogiat, kas siis Eesti lennuakadeemia peaks ühinema näiteks maaülikooliga? Milleks meile iseseisev lennuakadeemia? Suuremaid lennukeid võib meil ju üles lugeda kahe käe sõrmedel. Akadeemia kasutab peamiselt võõraid lektoreid, puudub õppelennuk. Ei kujuta ette, et pilooti saab õpetada lendama ilma õppelennukita, kasutades ainult lennusimulaatorit. Kas on õigustatud nii kalli kooli iseseisev olemasolu, kui aastas väljub sealt ainult mõnikümmend spetsialisti? Võib-olla oleks odavam need kümmekond lendurit aastas koolitada välismaal? Samas õpib Mereakadeemia viimastel kursustel kokku 94 laevajuhti ja mehaanikut ning 48 teiste erialade üliõpilast. Magistriõppes õpib 15 üliõpilast.

Meie riigil – kui tahame end lugeda mereriikide hulka – peab olema autoriteetne juhtiv mereõppeasutus, kuhu noored õppima minna soovivad, mida tunnustavad rahvusvahelised merendusega seotud organisatsioonid ja suured rahvusvahelised laevanduskompaniid.