Eestlanna Saksamaal: siinsed eestlased on oma päritolu üle uhked

-Tunnete paljusid Saksamaale läinud eestlasi, kas oskate välja tuua mingi neid kõiki ühendava joone?

Saksamaale tuleku puhul on väga sagedasti põhjuseks õppima tulek. Saksamaal on võrdlemisi odav õppida, haridussüsteem on nii korraldatud, et siia on tulla lihtsam õppima, kui mõnda teise riiki.

Tööga on asi natukene keerulisem. Tööturg oli ju mullu maini eestlaste jaoks kinni ja enne seda oli töö pärast siia tulla väga raske. Ka praegu on üsna keeruline siin tööd leida, süsteem on natuke teistmoodi kui Soomes või Rootsis. Samuti võib öelda, et sakslased on üsna konservatiivsed ja tööturg on kohati päris kinnine.

-Kui palju tuleb ette isiklikel või perekondlikel põhjustel Saksamaale elama asumist?

Ikka tuleb. Armastus on inimesed Saksamaale toonud ning 99 protsenti neist, kes sel põhjusel tulevad on ikkagi naised. Ka mina sattusin Saksamaale nii, et tutvusin Saksamaal komandeeringus olles oma praeguse partneriga.

-Kas eestlased intergreeruvad Saksamaal ruttu?

Kindlasti. Integreerumine eeldab muidugi seda, et võtad üle selle maa kombestiku ja kultuuri. Tegelikult sakslased tegelikult meist väga palju ei erinegi. Eestis on väga palju Saksa mõjutusi ja eestlasele ei ole see sissesulandumise protsess nii raske. Üks väga tähtis asi on saada keel selgeks.

Samas aetakse siinses eestlaste kogukonnas Eesti asja ja ollakse oma päritolu üle uhked. Siin on ju ka Eesti kool, kus õpetatakse lastele lisaks kodule eesti keelt. Enamus siinsetest eestlastest on end päris tublilt üles töötanud, kuid elu ei ole kerge ning ise tuleb vaeva näha ja eesmärke seada.

-Eestlased siis üldiselt ei soovi võimalikult ruttu oma identiteeti sakslase oma vastu vahetada?

Ei. Vastupidi. Toimub palju erinevaid Eestiga seonduvaid üritusi ja eestlased hoiavad kokku. Koos vaadati näiteks Eurovisioni. Tundub, et ollakse isegi uhke selle üle, et tullakse kusagilt mujalt nagu Eestist. Samas eks võib olla ka teistsuguse positsiooniga eestlasi Saksamaal, kuid ma pole neid kohanud. Võimalik, et nad kaovadki ühiskonda nii ära, et neid ei kuule ega näe eestlasena.

-Rahvaloenduse valguses jääb küsimus, et kuidas Eesti rahvas kasvama saada. Mis mõtteid see probleemistik tekitab?

On näiteks „talendid koju” programm, loodan, et see jätkub. Need lapsed, kes praegu siin kasvavad, kelle ema on eestlane ja isa sakslane, kui nad tahavad kunagi Eestisse minna, siis neil on olemas keel ja nende identiteet võib olla nii eestlase kui sakslase oma. Kohati on sellistel lastel Eesti identiteet isegi tugevam, kuigi nad elavad Saksamaal. Näiteks möödunud Eurovisionil oldi pigem Eesti poolt kui Saksamaa poolt.